Eile esitas Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu liige ja sihtasutuse Hiite Maja juhatuse liige Tiit Kaasik Muinsuskaitseametile taotluse Rakvere lähistel asuval ajaloolisel Tõrma hiiemäel toimuvate raietööde peatamiseks, kuna tööd on vastuolus hiiepaikade hoidmise eeskirjadega.

Raietööd avastas Kaasik juhuslikult päev varem, teavitades koheselt nii saetöölisi kui maaomanikku ja selgitades neile, et käsilolevate töödega on tegemist püha paiga rüvetamisega, millega eksitakse nii pärandipaiga hoidmise kui esivanemate tavade vastu. Eksperdi taotlust toetab ka kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), mille eesmärgiks on tegeleda puidutööstusest erinevate metsandushuvigruppide esindamise ja nende huvide edendamisega.

Praeguseks on pühapaikade ekspertidele ja kodanikuühenduse koordinaatoritele teada, et 19 märtsil kohtusid Hiiemäel muinsuskaitseinspektor Mirjam Abel ja maaomanik Madis Ellamaa, rääkides läbi sanitaarraie tingimustes. Inspektor soovitas põõsarinnet mitte eriti puutuda, et mets liigselt pargiks ei muutuks. Samuti soovitas inspektor jätta raiumata lintidega puud ning "pühad tammed, pärnad ja pihlakad". Paraku kasvavad selles hiiemetsas peamiselt pühad kuused, männid, kased ja sarapuud. Lisaks kuivanud ja murdunud puude kõrvaldamisele lubas maaomanik harvendada ka hiiemetsa tihedamaid kohti.

Raieteatiselt on näha, et luba anti kuivanud ja murdunud puude eemaldamiseks 30 tm ulatuses, aga see ei vasta tegelikule olukorrale, sest raiutud on ka noori ja elujõuliseid kaski, mände, kuuski, sarapuid, kadakaid. Tiit Kaasiku sõnul kinnitab Tõrma hiie juhtum taaskord üldteada fakti pühapaikade kohta, Muinsuskaitseameti hoolimatust hiiepaikade suhtes.

Segametsaga kaetud Tõrma hiiemägi asub Rakverest 2,5 km kaugusel Rakvere - Väike-Maarja – Jõgeva – Tartu maantee ääres ja on lagedate põldude vahel silmatorkav ja kaunis maamärk. 3 ha suurusest hiiemetsast toimub raie 1,55 hektaril. 2013. a raiuti Muinsuskaitseameti heakskiidul hiiemetsa servast lagedaks 0,3 ha, mis jääb mööduva elektriliini vööndisse.

Ahto Kaasiku 2016. a ilmunud "Pühapaikade teejuht" kõneleb:

Rahvapärimused kõnelevad, et Tõrma küla hiiemäel kasvasid varem vanad tammed. Hiies käidi ravimas, palvetamas, tuld tegemas ja enne tähtsamaid ettevõtmisi nõu pidamas. Hiie lael on suur kivi, millele viidi ande. Praegu on kivi asemel maapinnal vaid lohk.

Ajaleht Virumaa Teataja kirjutab, et 3.05.1930. a kogunes ligikaudu 500 inimest hiiemäele Jüriöö aastapäeva tähistama". Pikemalt saab Tõrma hiiemäe kohta lugeda eelpoolmainitud raamatust.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta