Aasta on jõudnud kõige valgemasse aega. Mõtiskleme selle üle koos Piia luuletusega.
Päikesehoidja
Ilm on pilvine,
armas ja pilvine.
Mina tean.
Ma ju tunnen,
et päike
on olemas.
Kui ta tuleb,
annab ta
alati mulle
killukese kaasa.
Ja ta teab,
et mulle
võib anda-
ma ei kaota seda
kunagi ära.
Loe Piia eelmist luuletust siit!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta