Sellisele järeldusele tuli Harvardi ülikooli füüsik Alex Wissner-Gross, kes püüdis kokku arvutada interneti kasutamise tegelikku ökoloogilist jalajälge. Nimelt hoiab otsingumootori ja muude internetiteenuste pakkuja Google üle kogu maailma pidevas töös suuri arvutuskeskusi, mis neelavad märkimisväärselt energiat. Klahve klõbistav tavakasutaja peab oma tegevust roheliseks, kuid tegelikult paiskab ühe otingu tegemine õhku 7 grammi süsihappegaasi, samas kui elektrikannuga vee keetmine saastab õhku 15 grammi jagu.

 

Google hoiab oma tarbitavat energiakogust saladuses ega avalda ka arvutuskeskuste asukohti. Kui aga võtta aluseks oletatav päevane internetiotsingute hulk – vähemalt 200 miljonit -- , võib mõju loodusele olla suur. Ajaleht The Times tsiteeris ka tööstusanalüütikut, kelle arvates produtseerib maailma IT-sektor sama palju kasvuhoonegaase nagu kõik lennufirmad kokku ehk umbes kaks protsenti globaalsest CO2-emissioonist.

 

Wissner-Gross on välja rehkendanud ka üldise veebikasutuse ökoloogilise maksumuse. Lihtsa veebikülje kuvamine oma arvuti ekraanile toodab süsihappegaasi 0,02 grammi, ent kui leheküljel leidub suuri fotosid, animatsioone või videoid, on tulemuseks juba 0,2 grammi.

 

Raamatu „The Big Switch. Rewriting the World“ autor ja IT-kriitik Nicholas Carr aga väidab, et näiteks tegelaskuju ehk avatari pidamine virtuaalses mängukeskkonnas „Second Life“ neelab aastas 1752 kilovatt-tundi elektrit ehk sama palju nagu keskmine brasiillane kogu aasta jooksul üldse tarbida saab.
_____________________________________
Lugu ilmus ka Postimehes: Arter, 17. 01. 2009