15. septembril viidi esmakordselt läbi Maailmakoristuspäev ehk ülemaailmne koristusaktsioon, millele osalejaid oodati üle kolme miljoni. Tutvumaks suurliikumise telgitagustega avaldame intervjuu Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverkiga, kes jagas rõõmuga Teeme ära! tiimi suurimaid õnnestumisi ja edasisi eesmärke. Maailmakoristuspäeval osales 155 erinevat riiki.

Teeme ära! algatus loodi juba 10 aastat tagasi, kuid Maailmakoristuspäev toimub sel aastal esimest korda. Kui kaua on Maailmakoristuspäeva planeeritud?

11 aastat tagasi tekkis Rainer Nõlvakul ja veel paaril inimesel mõte koristada Eesti ühe päevaga puhtaks. 3. mail 2008 see tõesti juhtus: 50 000 eestimaalast sai kokku ja koristas. See oli suur ime, et nii palju inimesi kokku tuli ja asi nii võimsalt laabus. Peale maikuud läks Teeme ära! seltskond laiali. Paar kuud puhkasime, kuid suve keskel kokku saades mõtlesime, et midagi võiks nii toreda seltskonnaga edasi teha. Siis sündis mõttetalgute idee.

1. mail 2009 viis Teeme Ära! toimkond Eestis läbi mõttetalgud. Sealt edasi sündis talgupäeva idee. Juhtus aga nii, et 2008. aastal tehtud videoklipp hakkas Youtube’s populaarsust koguma ja inimesed üle maailma hakkasid meiega ühendust võtma. Neile avaldas muljet, kuidas me olime Eestit koristanud ja teised tahtsid ka seda oma riikides teha. Läti ja Leedu koristasid meie eeskujul juba 2008. aastal. Pall oli läinud veerema.

Ega eestlased ju koristamist välja ei mõelnud — meie mudel seisneb üleriigilises koristusaktsioonis, üks riik ja üks päev.

Meie enda initsiatiiv toetada koristamisi mujal maailmas tekkis 2009. aasta teises pooles. Sündis plaan tuua teiste riikide aktivistid Eestisse ja rääkida neile täpselt, kuidas meie algatus läbi viidi. 2010. aasta jaanuaris toimus Tallinnas esimene Puhta Maailma konverents, kus osalesid seitsme riigi esindajad. Me seletasime neile kolm päeva Eesti kogemust lahti.

2010. aasta kevadel viisid need riigid läbi enda koristamisaktsioonid ja sealt sündisid tõelised edulood. Näiteks Sloveenias osales 270 000 inimest, mis oli peaaegu 14% riigi elanikkonnast. Seejärel saime ise ka aru, et võib-olla peaksime maailmakoristuse ette võtma ja seda teistes riikides toetama.

Päris Maailmakoristuspäeva idee sündis meil alles 2014. aasta lõpus.

2011. aasta veebruaris alustas tööd Maailmakoristuspäeva viieliikmeline tiim. Esialgne plaan oli 2012. aasta lõpuks informeerida 100 riiki, kuidas Eestis koristamispäeva läbi viidi ja mis Eesti mudel on. Ega eestlased ju koristamist välja ei mõelnud — meie mudel seisneb üleriigilises koristusaktsioonis, üks riik ja üks päev. Seda me õpetasime kaks aastat, 2011 ja 2012. 2012. aasta lõpuks oli meie võrgustikus 96 riiki.

Seejärel plaanisime jälle Teeme ära! tiimiga laiali minna, eesmärgiga mitte kunagi enam mitte midagi korraldada. 2013. aasta jaanuaris tõime kõik need 96 riigi liidrid Tallinnasse kokku ja nemad hakkasid rääkima, et eestlased ei saa nüüd ometi eestvedamist lõpetada — olid teised ju just võrgustiku kokku saanud ja mõistnud, mida üldse tegema peab. Värskelt tekkinud võrgustikule vastu tulles otsustasime veel mõnda aega jätkata.

Aastad 2013 ja 2014 olid vähem aktiivsed. Toimkond oli väike, me jagasime informatsiooni ja riigid koristasid. Igal aastal koristas ligikaudu 3 000 000 inimest, meie korraldasime konverentse ja kokkusaamisi ning hoidsime võrgustikku üleval, kuid otseseid eesmärke meil ei olnud.

Saime aru, et oma eesmärkide täitmiseks peame tulema tagasi juurte juurde ja tegema maailmakoristamise ära täpselt samamoodi, nagu 2008. aastal.

Päris Maailmakoristuspäeva idee sündis meil alles 2014. aasta lõpus. TED konverentside eestvedaja Chris Anderson võttis Rainer Nõlvakuga ühendust ja tutvustas TEDi plaani anda rahastus ühele organisatsioonile, mis päriselt maailma muudab. Üle ilma leiti 16 organisatsiooni ja Teeme Ära oli üks neist, kes sai kandideerida. Me tegime plaani, kirjutasime üles oma nägemuse ja eelarvestasime tegevused. Lõpuks me rahastust siiski ei saanud, aga saime aru, et oma eesmärkide täitmiseks peame tulema tagasi juurte juurde ja tegema maailmakoristamise ära täpselt samamoodi, nagu 2008. aastal seda Eestis tegime — üks planeet, üks päev.

2015. aasta algusest kuni tänaseni oleme seda päeva ette valmistanud, oma võrgustikku tugevdanud, partnereid otsinud, IT-lahendusi välja töötanud. Tundub, et nüüd see juhtubki. Kui suurelt ja kui ägedalt, see peaks nüüd kohe selguma.

Kui suur meeskond on Maailmakoristuspäeva taga?

Mingil määral palka saavaid meeskonnaliikmeid on meil 25. Tallinna peakorteris on meil 15. septembril 330 vabatahtlikku. Üle maailma valmistab seda päeva ette ligikaudu 30 000 inimest. Me oleme tõeliselt suure organisatsiooni üles ehitanud.

Mis on koristuspäeva edu saladus? Kuidas olete suutnud vabatahtlikke värvata ja motiveerida?

Vabatahtlike jaoks on edasiviivaks jõuks kindlasti olnud prügivaba maailma eesmärk. Juhuslikult selliseid asju ei sünni. Meie ambitsioon ei olnud tervet maailma koristama hakata, vaid initsiatiiv tuli riikide endi poolt. Kui me aga 2014. aastal otsustasime Maailmakoristuspäeva ellu viia, algas väga strateegiline töö ja me oleme tänase päeva nimel kõvasti vaeva näinud. Vabatahtlike jaoks on edasiviivaks jõuks kindlasti olnud prügivaba maailma eesmärk, mis läheb väga paljudele inimestele korda. See on veidi nagu usu küsimus: kui sa ise usud oma nägemusse ja saad aru, mida sa teed, on väga lihtne eesmärkide nimel töötada ja motivatsiooni ka teistesse inimestesse süstida. Peab lihtsalt iseenda peas selge visiooni looma, mis toimuma hakkab.

Mis on meeskonna järgmised sammud pärast Maailmakoristuspäeva? Kuidas plaanite edaspidi rakendada oma vabatahtlikke ja meeskonda?

Ka Eesti 2008. aasta Teeme ära! kogemus näitas, et seda, kuidas meil läheb ja mis hakkab saama pärast koristuspäeva, ei osanud keegi veel paar nädalat varem ette kujutada.
Mis saab pärast Maailmakoristuspäeva, sõltub suuresti sellest, kuidas see päev läheb — kui palju inimesi tegelikult koristab ja kui tuntud on maailmas Let’s Do It! World liikumine peale 15. septembrit. Ka Eesti 2008. aasta Teeme ära! kogemus näitas, et seda, kuidas meil läheb ja mis hakkab saama pärast koristuspäeva, ei osanud keegi veel paar nädalat varem ette kujutada. See on suuresti sõltuv inimeste huvist meie liikumise vastu ja ka sellest, mida meie tiimide inimesed tahavad edasi teha.

Meil on valmis Keep it Clean plaan ehk dokument, kus on üldjoontes kirjas, mida maailma puhtana hoidmiseks teha tuleb.

Üks on selge — 2019. aasta jaanuari lõpus tulevad meie võrgustiku, kõigi 150 riigi juhid Tallinnasse kokku ja siin otsustame oma edasiste sammude üle. Meil on valmis Keep it Clean plaan ehk dokument, kus on üldjoontes kirjas, mida maailma puhtana hoidmiseks teha tuleb. Selle dokumendi tahame kõigi 150 riigiga veel läbi arutada. Tahame anda riikidele võimaluse otsustada, mis on just nende jaoks kõige põletavamad teemad ning suunad, millega iga riik peaks tegelema selleks, et oma jäätmekäitlusolukorda arvestades saaks kõige paremini prügi ressursiks muuta ja paratamatult tekkiv prügi võiks olla võimalikult hästi käideldud. Selle peab iga riik panema kohalikku konteksti ja otsustama, kuidas nad oma eesmärkide nimel tööle hakkavad.

Kui me hetkel oleme veel üksikutest osadest koosnev liikumine, siis uue nägemuse järgi oleksime päris globaalne organisatsioon.
Kindlasti tahame me aga võrgustikku säilitada. Praegu on tulnud paljudel erinevatel riikidel idee luua rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks ka juriidiliselt seotud. Kui me hetkel oleme veel üksikutest osadest koosnev liikumine, siis uue nägemuse järgi oleksime päris globaalne organisatsioon. Kui see otsus püsib, siis toimub selle organisatsiooni loomine ja esimesed demokraatlikud valimised juba jaanuari lõpus.

Nüüd hakkamegi jaanuarikuist konverentsi ette valmistama, mille kaks peamist teemat on Keep it Clean plaani laialiharutamine ja jagamine riikide vahel ning uue organisatsiooni loomine. Mis täpselt pärast seda edasi hakkab saama, otsustatakse ühiselt jaanuaris.  

Mida soovitate teistele algatustele, mis soovivad maailma muuta?

Lisaks ei tasu kellelgi olla liiga tagasihoidlik ja mõelda, et tema ei sobi eestvedajaks. Minu elukogemus on näidanud, et iga inimene on jõud ja temast sõltub midagi.
Kõige olulisem on tegeleda asjadega, mis iseendale korda lähevad. Tähtis on omada usku iseendasse ja oma tegemistesse. Lisaks ei tasu kellelgi olla liiga tagasihoidlik ja mõelda, et tema ei sobi eestvedajaks. Minu elukogemus on näidanud, et iga inimene on jõud ja temast sõltub midagi. Kui inimesel tekib nägemus, arusaamine ja tahe see ellu viia, siis on kõik võimalik. Ühe inimese ideest ja uskumustest sõltub väga palju, lihtsalt tuleb oma unistustele järele minna. Mingit muud saladust ei olegi. Inimesi motiveerivad eesmärk ja kuuluvustunne. Kui need kaks vajadust on rahuldatud, siis võivad ka väikesed inimgrupid mägesid liigutada.

Lugu on pärit portaalist Gorilla ja avaldatud nende lahkel loal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta