Sageli kogutakse varjatud eluviisiga loomade arvukuse ja elupaigakasutuse kohta andmeid näiteks nende jälgi, puhkepaiku või väljaheiteid loendades. Paraku võivad sellised kaudsed loendused sisaldada vigasid, millest loendaja ei pruugi teadlik olla – jälgi loendades võib korduvalt sattuda sama isendi rajale, mis võib põhjustada tegelikust suurema arvukushinnangu. Seepärast on kaudsete loenduste täpsuse suurendamiseks kriitilise tähtsusega teadmine, kui kaua jäljed püsivad.

Kuigi väljaheidete loendamist kasutatakse lindude puhul suhteliselt harva (pigem tehakse seda imetajate nagu sõraliste, jäneste, elevantide puhul), kasutatakse väljaheidete loendamist samuti metsakanaliste – ka tänavuse aasta linnu metsise (Tetrao urogallus) – arvukuse hindamiseks. Korjatud junnist on võimalik saada teavet isendi toidusedeli, värskest proovist ka keskkonnast põhjustatud stressitaseme kohta. Talvisel perioodil toitub metsis valdavalt okaspuude okastest, mis väljaheitena on kui tihke ja kompaktne heinapressimasina läbinud junn. Suvisel mitmekesisema toidulauaga perioodil on metsise väljaheited veidi teistlaadse koostisega, kuid samuti kompaktsed ja äratuntavad. Sageli ööbivad talvitavad metsised ühtedel ja samadel puudel ning nii võib piiratud alalt leida hulgaliselt väljaheiteid.

Metsiste väljaheiteid loendades on eeldatud, et junnid püsivad keskkonnas piisavalt kaua, et meetodit aastaringselt kasutada. Metsisejunnide lagunemist looduses uurisid ornitoloogid Austria Alpides. Lagunemist võivad mõjutada mitmed tegurid nagu elupaiga mikrokliima, pisiimetajate rohkus, sademed, mistõttu uuriti junnide püsivust ajas nii looduslikes oludes kui ka tehislikus kasvuhoone kontrollitud tingimustes.

Tulemused näitasid, et metsisejunnid lagunevad väga aeglaselt – looduses lagunes pärast 98-päevast vaatlusperioodi vaid 6% junnidest täielikult, seejuures puudusid 43%-l junnidest märkimisväärsed lagunemismärgid. Junnide lagunemist mõjutas eelkõige elupaiga mikrokliima: lagunemine oli aeglasem vähese alustaimestikuga aladel ja kändudel, kiirem aga mustikarohke alustaimestikuga metsas; märkimisväärne ei olnud junnide hävitamine teiste loomade poolt. Lausa 2/3 junnidest olid aasta hiljem märgatavad ja seega sobilikud metsiste tegevuse kaardistamiseks. Kasvuhoone kontrollitud tingimustes junnide lagunemist jälgides selgus, et rohke ja intensiivne vihmasadu on olulisim lagunemist kiirendav tegur.

Kuna junnide väga aeglast lagunemist Alpides kinnitasid nii looduses kui ka tehistingimustes saadud andmed, on tõepoolest võimalik väljaheidete alusel metsiste arvukusele usaldusväärset hinnangut anda. Siiski tuleks loendajatel meeles pidada, et välistamaks teistkordset loendust tuleks junnid ka kokku korjata. Seega, metsise loendajad – junn tasku!

Poggenburg C, Nopp-Mayr U, Coppes J, Sachser F (2018). Shit happens … and persists: decay dynamics of capercaillie (Tetrao urogallus L.) droppings under natural and artificial conditions European Journal of Willdlife Research 64: 29. https://doi.org/10.1007/s10344-018-1187-9

Lugu pärineb Linnuvaatleja teadusuudiste portaalist, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta