Pole mingi saladus, et pikas plaanis jaguneb kliima tsükliteks. Veel tänagi on maailmas organisatsioone ja valitsusi, mis eitavad kliimaprobleemide olemasolu ning selgitavad globaalset soojenemist tavapärase kliimatsüklina.

Vaid kaks otsustavat sajandit

Viimased 50 miljonit aastat on maakera kliima järjest jahenenud, kuid viimased kaks sajandit on selle kursi järsult ümber pööranud.

Tegelikkuses ei ole naturaalsed kliimatsüklid nii kiireloomulised ega too kaasa nii drastilisi muutusi, nagu viimase sajandi jooksul planeedile osaks on saanud. Hetkel inimkonnale murettekitavad temperatuuri tõus, liustike sulamine, järjest suurenev põud ja looduskatastroofide ägenemine on aga seotud loodust kahjustava inimtegevusega, mis on naturaalsed kliimaprotsessid seniselt kursilt oluliselt kõrvale kallutanud.

Oleme jõudnud tundmatusse

Tänase seisuga on teadlastel keeruline ennustada isegi seda, millises kliimas me 10 aasta pärast elame. Küll aga on välja arvutatud, et fossiilkütuste samas tempos põletamise tagajärjel võime juba 2030. aastaks luua endale sarnase kliima nagu 3 miljonit aastat tagasi maakeral eksisteeris. „See on inimühiskonna jaoks tundmatu territoorium,“ sõnas uuringu autor Kevin Burke. „Me liigume ekstreemsel kiirusel väga dramaatiliste muutuste suunas, olles muutnud kõigest paari sajandiga planeedi jahtuvat trendi.“

Paralleel 3 miljoni aasta taguste kliimatingimustega on loodud eeldusel, et maailma riigid suudavad kinni pidada Pariisi kliimakokkuleppe raames seatud eesmärkidest. Kliimakokkuleppe tähtsamad eesmärgid hõlmasid kasvuhoonegaaside tekke vähendamist ja globaalse temperatuuritõusu 1.5°C piires hoidmist. Juhul kui eesmärkide täitmine ei õnnestu, võib eeldada kliimatingimuste veelgi drastilisemaid muutusi. Pariisi kliimakokkuleppest saab täpsemalt lugeda Gorilla artiklist Pariisi kliimakokkulepe - kus me oleme?.

Planeet muutub inimkonna jaoks ebamugavaks

Wisconsin-Madisoni Ülikooli professorite sõnul on drastiliste kliimamuutustega seoses lõppenud ka inimkonna õitsenguaeg. Mida enam kliima soojeneb, seda ebamugavamaks muutuvad planeedi tingimused inimeste jaoks elamiseks ja töötamiseks.

Kliimamuutustega seoses on lõppenud ka inimkonna õitsenguaeg.

„Viimase 20-25 aasta jooksul oleme selles valdkonnas oodanud kliimamuutuste teket, tuvastanud nende mõju ja nüüd näeme, kui palju kahju need tekitavad,“ kommenteerib kliimamuutusi Wisconsin-Madisoni Ülikooli professor John Williams. „Inimesed surevad, kinnisvara saab kahjustada, me näeme intensiivistunud metsatulekahjusid ja torme, mida saab siduda kliimamuutustega.“

Allikas: EcoWatch

Lugu on pärit keskkonnaportaalist Gorilla.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta