Olgugi et jooga kogub Eestis aina populaarsust, leidub veel tänagi skeptikuid, kes arvavad, et joogatunnis vaid lamatakse, mõmisetakse ning tehakse muid imelikke asju. Sellest hoolimata on grupid täis ning sõna meelt rahustavast ja positiivseid mõtteid ergutavast treeningust levib kulutulena.

Jooga populaarsusele vaatamata ei ole aga palju kuulda sellest, mida kujutab endast joogalik elustiil, mille on endale valinud nii mõnigi esmalt uudishimu või juhuse tõttu tundi sattunud huviline. Oma kogemust ja mõtteid joogaliku elustiili ning harrastamise kohta jagavad Sivananda jooga treenerid Reelika Rohtmaa ja Tuuli Kägo ning joogahuviline Nele Salveste.

Joogapisik nakatab ootamatult, kuid kindlalt

Juba aastaid õpetamisega tegelenud Reelika avastas enda jaoks jooga Londonis elades. Esmalt joogasse skeptiliselt suhtunud naine leidis ennast peagi sealses joogakeskuses läbimas üht koolitust teise järel kuni jõudis välja intensiivse õpetajakoolituseni Indias. Sealt edasi läksid asjad riburada pidi ning esialgu joogakeskuses vabatahtlikuks käinud Reelika asus peagi ka ise õpetama. Sealjuures sai joogast asjade loomuliku arengu käigus tema jaoks terviklik elustiil.

Tuuli tee esimesest joogatrennist pühendunud õpetaja ja elustiili kui ka filosoofiate järgijani toimus seevastu justkui plahvatuslikult. Pärast esimest joogatundi, kuhu neiu ema utsitusel läks, sai kohe selgeks, et ta on leidnud lõpuks oma koha ja tee. Päevapealt muutis ta nii oma toitumist kui pühendus täielikult joogale.

„Pärast seda läks kõik edasi nii kähku, et Leedus üks joogalaager, siis nädala sain kodus olla ja siis pidin juba Poola minema õpetajakoolitust tegema,“ selgitab Tuuli, kes nüüdseks on joogaga tegelenud ligi aasta. „Vaata, inimese hing tunneb kohe ära õige asja, mida on tema jaoks vaja,“ lisab ta.

Nele seevastu sai joogapisiku sisse hoopiski Münchenis uude keskkonda sisse elades. „Mul oli tunne, et see on koht, kus inimesed armastavad oma keha,“ kirjeldab Nele oma esimesi kokkupuuteid joogaga. „See oligi see, mis jättis mu jooga juurde – ma tahan ka oma keha armastada,“ lisab ta. Pärast Münchenis õpingute lõppemist Eestisse naastes ei leidnud ta esmalt enda jaoks sobivat gruppi. Aasta möödudes avastas ta aga Sivananda grupi Tartuski, kus on nüüdseks regulaarselt korra nädalas harjutamas käinud ligi pool aastat. 

Sivanada jooga – rahulik meel kõige aluseks

Sivananda jooga, millega nii Reelika, Tuuli kui ka Nele tegelevad, koondab endas viit põhisuunda. Nendeks on lõdvestus, õige hingamine, asanad ehk asendid, õige toitumine ning positiivne mõtlemine ja mediteerimine. Ühesõnaga on tegemist tasakaalus süsteemiga, mis katab kõik elu valdkonnad.

Kehaga tegelemine on sealjuures aga teisejärguline ning jooga tõeliseks eesmärgiks on hoopistükkis mõtete ja meele rahustamine ning hetkes olemise väärtustamine. „Mis inimese meel muud on, kui juba sa mõtled järgmisele asjale,“ sõnab Reelika, „sa ei ole ühte asja ära lõpetanud, aga juba sa mõtled, mis sa pead homme tegema, mis sa tahad suvel teha ja tegelikult unustad ära, et seda ei ole ju olemas – homset päeva ei ole olemas.“

Niisamuti arvab ka Tuuli. „Mis tähtsust on sellel, et kas sa väänad oma jala kõrva taha või keerad ennast kuidagi sõlme?“ selgitab ta mõtlemise olulisust ja joogaliku eluviisi tuuma, „kui su meeles valitseb segadus ja täielik kaos, siis ei ole sellest mingit tolku, et sa oled väga tugev ja väga painduv.“

Tuuli joogapäeval "rohutirtsu" harjutust sooritamas Foto: Kristjan Teedemaa

Õpi tundma oma keha!

Siiski aitab jooga õppida tundma ning kontrollima ka oma keha. „Muidugi on väga tore lisaboonus see, et sa muutud painduvamaks – tihtipeale inimene ei kujuta ise ettegi, et ta võib nii kiiresti edasi areneda,“ kinnitab Reelika ning lisab, et tohutul kiirusel arenejate seas on ka neid, kes on jooga abil lausa pikemaks kasvanud. „Konkreetselt tean inimesi, kes on kaks või kolm sentimeetrit pikemaks kasvanud sellepärast, et nad on tegelenud joogaga ja oma selja lihtsalt esimest korda sirgeks lükanud,“ sõnab ta.

Kuigi kõik joogaõpetajad kinnitavad kui ühest suust, et jooga sobib kõigile, hoolimata vanusest, soost, kehakaalust ja maailmavaatest, on inimesi, kellele oleks seda ehk rohkemgi vaja kui teistele. Jooga mõjub hästi nii rühiprobleemidega inimestele ja istuva töö tegijatele kui ka näiteks ülekaalulistele või neile, kes muidu sporti ei tee. „Jooga on väga hea alguspunkt hakata oma kehaga natuke tegelema,“ kinnitab Tuuli.

Mõnel juhul võib aga jooga mõjuda suisa ravina. „Mul olid tohutud raskused oma selja ja randmetega ja ma sisuliselt ei olnud ühel hetkel üldse võimeline tööd tegema,“ kirjeldab sageli arvuti taga ja pikki tunde istuvas asendis töötav Nele. Joogatundides käies sai ta tasapisi aga valuprobleemidest üle. Tunnis on nimelt võimalik asendeid vastavalt vajadusele varieerida ning arvesse võetakse iga inimese eripära.

„Mulle tundub, et need tänapäeva aeroobikad ja asjad on ka kasulikud omal moel, aga sa pead olema ise väga teadlik,“ selgitab Nele, miks tema just joogat eelistab. „Mis võib-olla Sivananda eelise välja toob, on tõesti, et  kui nad teevad koolituse läbi ja saavad litsentsi, siis nad ilmselt ikka teavad ja jooga eetika juurde kuulub viia õpilased oma kehaga kurssi või suunata neid kuulama oma keha,“ põhjendab ta.

Positiivsus, taimetoit ja vägivallatus

Ühtlasi püüab Nele, kes esmalt suhtus joogasse kui vaid treeningusse, üha enam rakendada ka selle põhimõtteid oma mõtlemisse ja elustiili. „Ma võin öelda, et ma olen praegu oma mõtlemisega muutumises,“ kinnitab ta joogaprintsiipide omaksvõtmist, „see mõjub igapäevatundesse hästi positiivselt, kui sa ütledki endale, et sa mõtledki positiivselt.“ Ühtlasi otsustas Nele möödunud aasta septembris joogaliku toitumise ehk taimetoidu kasuks.

Taimetoidulised on samamoodi ka Reelika ning Tuuli. Joogas valitseb vägivallatuse põhimõte, mis toitumise puhul tähendabki seda, et elusolendeid – ei liha, kala ega ka muna – ei tarbita. Kui Tuuli muutis oma toitumist pea päevapealt, oli Reelika jaoks taimetoidule üleminekul tegemist loomuliku protsessiga. Esmalt õppis ta joogakeskuse vabatahtlikuna köögis söögitegemist ning seejärel tõdes, et pärast India köögi rikkaliku vürtsidemaailmaga tutvumist ta enam lihast puudust ei tunnegi.

Enesetunde paranemist, olemise kergust ja asanate tegemise lihtsamaks muutumist täheldasid aga kõik kolm. Sellest hoolimata ei ole taimetoitlus absoluutne nõue igale jooga harrastajale ja huvilisele. „Loomulikult esimene asi on see, et pead ise seda tahtma ja pead olema teadlik sellest,“ rõhutab Reelika, „ei ole mõtet nii, et see on mingi uus trend, et ma hakkan nüüd taimetoitlaseks, vaid soov muuta midagi peab sinu enda seest tulema, peab tulema loomulikult ilma sundimata.“

Reelika joogatundi juhendamas

Järjepidevus viib sihile

Niisamuti on igaühe valida, mil määral ja millise intensiivsusega ta jooga oma ellu võtab. „Põhiline on, et kui mingeid tulemusi tahad, siis nagu igas asjas, pead olema järjepidev,“ kinnitab Reelika. Joogat ei ole tema sõnul aga kunagi võimalik „ära õppida“: „Seal saab alati minna sügavamale, alati on seal midagi uut juurde õppida, enda kohta, oma keha kohta, mõtlemise kohta.“

Ääretult oluline on sealjuures õppida eelkõige õigesti hingama. Ka joogatunnis keskendutakse küllalt pikalt hingamisharjutustele ehk pranayamale, mis mõnele asjassepuutumatule sageli naljakana või tarbetuna võivad tunduda.

„Tavainimesele tundub täiesti totter, mida me teeme seal, et pigistame nina kinni ja ühelt poolt välja, teiselt poolt sisse-välja,“ kirjeldab Tuuli hingamisharjutusi, „tundub hästi imelik ja naljakas ja mõttetu, aga tegelikult hingata tähendab ju elada.“ Just seetõttu peab olema hingamine kvaliteetne ning vastavad harjutused võivad olla palju võimsamad kui kehaasendid. Just esimeste abil õpib inimene kontrollima ja suunama oma energiat.  

Eelarvamusi jooga suhtes leidub aga teisigi. „Et lihtsalt lamad seal matil ja istud natuke jalad ristis ja ongi kõik, aga tegelikult ju nii ei ole,“ sõnab Tuuli. Jooga puhul ongi eelkõige oluline olla uuele avatud. „Kui sa kohe blokeerid ära, et see ei ole minu jaoks, ma ei ole painduv, see on nagu mingi religioon, mingi imelik mõmisemine, veidrate asendite sissevõtmine ja lamamine, siis on loomulikult inimesel raske joogatundi tulla, aga tuleb lihtsalt proovida,“ soovitab Reelika

Eestlane on joogas tubli

Üldjuhul suhtuvad eestlased aga kõigi kolme sõnul joogasse väga positiivselt. „Muidugi tahaks, et mehi tuleks rohkem,“ ütleb Reelika, „aga ma olen isegi vaadanud, et väiksed edusammud on.“ Tema sõnul pelgavad mehed ehk rohkem teistmoodi asju kui naised ning tulevad tundi alles siis, kui kodus vaatavad, et oma kaaslane on asjaga tegelema hakanud ja see mõjub talle hästi.

Tihtipeale käivadki mehed tunnis näiteks koos oma tüdruksõbraga. „See võtab natukene aega, aga eks see muutub iga päevaga, et keegi jälle kuskilt midagi kuuleb, tuleb, tahab proovida lihtsalt ja hakkab meeldima,“ seletab Reelika.

Eri rahvusest joogaõpetajad juhtuvad aga mõnikord omavahel arutama, milliseid rahvusi on kergem õpetada näiteks läbi kõhu hingama. Eestlasi peab Reelika selles suhtes väga eeskujulikeks õpilasteks. „Eesti inimest on sellepärast hea õpetada, et Eesti inimene on vaikne, tagasihoidlik ja allub hästi distsipliinile,“ sõnab ta ning jutustab loo prantsuse naistest, keda tuttaval joogaõpetajal võimatu läbi kõhu hingama panna oli. „Eestlased on väga väga tublid,“ lisab Reelika seejärel veelkord kohalike joogasõprade kiituseks.

Artikkel valmis Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse ja Bioneer.ee koostöös.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta