Kunagi reisisin koos ühe Maaülikooli emeriitprofessoriga, kes rääkis mulle oma  reisist Ameerika ametivendade juurde. Ühele kohtumisele minekuks pidi ta Chicagos, ühes USA  suurimas raudteekeskuses, ootama pool tundi sobivat rongi. Perroonil seistes nägi professor neljarealisel raudteel iga natukese aja järel mööda kihutamas läänest itta suunduvaid pikki kaubaronge. Iga rong koosnes ainult platvormvagunitest, millel asetsesid hiinakeelsete kirjadega merekonteinerid.

Koosviibimisele jõudes mainis professor oma nähtut kolleegidele. Need teadsid kinnitada, et see tõesti on nii. Hiina toodangut transporditakse läbi USA Euroopasse.  Chicago pole mitte ainus raudteelinn, kust niisugune raudteetransport lakkamatult läbi kulgeb.

Kaubad saabuvad laevadega ameerika läänerannikule, kust need laaditakse ümber raudteeplatvormidele. Idarannikul toimub uus ümberlaadimine Euroopasse ja mujale maailma suunduvatele laevadele.

Kuid USA hoiab oma transiitliikluse hinnad odavad, sest see võimaldab Hiina kaupadel kiirelt jõuda nendega konkureeriva Euroopa turgudele.

Ilmselge, et selline ümber maailma kulgev transport pole just kõige keskkonnasõbralikum. Ümber maailma kurseerivad laevad raiskavad taastumatut kütusevaru, reostavad merd müra ja solgiga. Ka raudtee tarbib kütust ja reostab keskkonda.

Kuid miks suurtootmine toimub just Hiinas?

Esiteks, Hiinal on välja pakkuda 800 miljonit madalapalgalist töölist. Hiina töölised on põhiliselt maalt linna siirdunud talupojad, kes on rahul spartalike elutingimustega. Hiinlane on nõus töötama 12-16 tundi igal päeval, olemata midagi kuulnud tervisekaitsest ning tööohutusest. Seda kõike 2-3 dollari eest päevas.

Töölistena kasutatakse ka lapsi. Arvatavasti umbes 100 miljonit last on sunnitud vabrikutes töötama. Täpset arvu ei tea keegi, kuna valitsus on huvitatud odava kauba tootmise jätkamisest.

Teiseks ei hoolita Hiinas keskkonnahoiust. Reovesi lastakse puhastamatult voolata jõgedesse, vabrikukorstendel pole puhastusseadmeid. Kahekümnest maailma reostatuimast suurlinnast kuusteist arvatakse asuvat just Hiinas.

Paraku me elame kõik ühel planeedil ja Hiinas tekitatud saastatus jõuab lõpuks mõjutama ka Euroopa keskkonda.

Samas kasvas Hiina majandus 2010. aastal  umbes 9%, seda hoolimata muud maailma tabanud majanduskriisist. Hiina eksport tõusis 2010. aastal lausa 45%., kuid sellest majanduslikust arengust lõikavad kasu vähesed. Tulud koonduvad  kaupade vahendajate ja valitsusringkondade kätte. Tavalise hiinlase elu või looduskeskkond sellest ei parane.

Hiina peidab oma kauba päritolu

Hiina tooted ei pruugi alati kanda kirja "Made in China". Esemel võib olla valmistuskoha määratlus ROC (Republic of China) ja PRC (People`s Republic of China). Hiina rahvavabariigi nimetus võib esineda ka mõne muu võõrriigi keeles (Vene "Kitai", Läti "KTR" jms.)

Kasutatakse ka nimetusi "Made in Hong Kong" (Hiina riigi osa alates 1997. aastast) või "Made in Macau" (Hiina osa 1999. aastast) Kurioosumina olla nähtud esemeid nimetusega "Made in Tibet".

Hiinas valmistatakse ka palju tooteid, mis imiteerivad tuntud firmade kaubamärke. Tegelikkuses on nende kvaliteedi olukord keerulisem, kui esmapilgul tundub. Paljud lääne trendikaid kaubamärke tootvad firmad on samuti oma vabrikud viinud odava tööjõu tõttu Hiinasse. Samadel tootmisliinidel, kus valmistatakse väidetavalt kõrgekvaliteedilisi firmamärgiga kaupu, tehakse tootmisressursside ülejäämise korral võltskaupu, mida  Euroopa Liidu toll nii himukalt piiril konfiskeerib.

Lause "Ma ei ole nii rikas, et osta odavaid kaupu!" kõlab just tabavalt Hiina kaupade kohta. Ostes mittetöötava eseme, seame end fakti ette, et lisaks kulutatud rahale läheb kaotsi ka eseme ostmisele või väljavahetamisele kuluv aeg, poodi jõudmise transpordikulu ja lisandub negatiivne emotsioon.

Hiina kaubandus on ilmekas näide globaliseerumisega kaasas käivast võõrandumisest. Täielikult  puudub muidu nii loomulik tootja ja tarbija vaheline tagasiside. Mitte miski ei takista hiinlasest töölisel näiteks konservipurki urineerida, kuna tema jaoks on tarbijad lihtsalt mingid olematud inimesed kaugel maal.

Hiina kaupade ostmise vältimine pole täielikult võimalik. Mitte keegi ei suuda tagada, et sinu arvutis või telefonis leiduv kiip või mõni muu osis pole toodetud Hiinas. Kõige paremini õnnestub selliseid tooteid vältida, kui jätame ostmata need asjad, ilma milleta võib rahulikult hakkama saada.

Kui on võimalik valida, kas odavam, kuid kahtlase päritoluga toode või hinnalt kallim, kuid kodumaine toode, siis tasub eelistada viimast. Tasub mõelda ka meie tootjate peale - kui kodumaised tarbijad ostavad Hiina tooteid, siis jäävad tööta meie endi kaasmaalased.

Hiina kaup võib olla küll ühekordselt odav rahakotile, kuid kindlasti on ta kallis keskkonnale!

Bioneer on sarnastel teemade kirjutanud:

Artikkel ilmus Bioneeri tasuta e-õppes. Loe e-õppest teema kohta lisaks ka lugejate kommentaare!

E-õppe lugemiseks registreeri ennast e-õppe kasutajaks. Need lugejad, kes on juba registreerunud, peavad ainult e-õppesse sisse logima.

Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õpe saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

Sarnased artiklid