22. augustil oli ülemaailmne Earth Overshoot Day ehk see päev aastas, mil inimkond on ära kasutanud planeedi ressursid ja hakkab elama võlgu järgmise aasta arvelt.

Võrreldes 2019. aastaga, on see aasta Overshoot Day „tänu“ pandeemiast tingitud tarbimise, transpordi ja elutempo aeglustumisele kolm nädalat hiljem. Rõõmustamiseks pole siiski põhjust, sest alates 1970ndatest saadik on inimkonna tarbimine olnud ühtlases tõusujoones ning tänapäeval läheks maailma suurima tarbimise ja kehvima keskkonnapoliitikaga riikidel tarvis lausa kuni viit Maad, et end sarnasel viisil edukalt ära majandada (nt USA).

Paljudele eestlastele üllatuslikult oleme ka meie suurimate patustajate esirinnas – kui terve inimkond elaks nagu meie 4,3 Maad  ja meie isiklik Overshoot Day on juba 25. märtsil, kõigest 11 päeva hiljem kui USAl ja 7 päeva hiljem kui Kanadal. Kurb on tõdeda, et Eesti on elanud üle oma võimete juba 1992. aastast ehk Overshoot Day arvutuste algusest saadik – juba siis oleks meil vaja läinud 2,9 Maad. Arvutuse algandmeid vaadates selgub, et selle põhjuseks on eelkõige ebaõnnestunud metsamajandamine ja süsinikemissioonid.

Liikumine #MoveTheDate ehk pingutused liigutada Overshoot Day’d aina edasi, et see lõpuks saada kas nulli või miinusesse, kutsub üles kõiki panustama.

Tavakodanik saab seda teha mitmel viisil:

• jälgides oma tarbimist ja eelistades kohalikku ja eelkõige taimset toitu,
• vähendades toidu raiskamist,
• tarbides rohelist energiat (energiapakkuja vahetamine on interneti teel väga lihtne),
• liigeldes kas jalgsi, ratta või ühistranspordiga,
• hoides loodust,
• nõudes kodanikuna oma kohalikelt omavalitsustelt tegusid ning ühtset ja koordineeritud lähenemist tegevustele, mille eesmärk on vähendada süsinikemissioone.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta