Kõige rohkem tekitavad tänapäeval rohemeelsete inimeste hulgas vaidlusi küsimused, kas pesta nõusid käsitsi või masinaga, ja missugust pesuvahendit eelistada.
- Tarbimine ja tervis
- Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee
- 5. oktoober 2014
Kas pesta masinaga või käsitsi?
Nõudepesumasinad vabastavad köögis askeldava inimese tüütust ning mõnikord ajakulukast käsitsipesust. Arvestama peab vaid raha- ja ruumikuluga, mida nõudepesumasin endaga kaasa toob.
Lisaks ostmise kulule tuleb arvestada ka vee-, elektri- ja pesuvahendikuluga. Nõusid soetades peab jälgima, et need oleksid masinapesuks sobivad.
Suures masinas saab 10-12 liitri veega puhtaks 9-12 komplekti toidunõusid. Väiksemas masinas saab 6-8 liitri veega pestud 6 komplekti nõusid. Säästlik on panna masin tööle vaid siis, kui see on maksimaalselt täidetud.
Kui samas kodus elab üks või kaks inimest ja kodus süüakse harva, võib nõudepesumasin osutuda ebasobivaks. Selle asemel, et omada mitut komplekti nõusid, jätta kasutatud toidused nõud päevadeks masinasse seisma, on ehk lihtsam üksikud tassid ja taldrikud kraani all loputada. Kui elamine juhtub väike olema, tasub samuti kaaluda käsitsi nõudepesu.
Kui peres elab mitu põlvkonda koos, süüa tehakse korraga paljudele ja ruumi ning raha on, siis on nõudepesumasina ostmine mõistlik.
Balti Keskkonnafoorumi hinnangul sisaldavad nõudepesumasinale mõeldud pesuained sageli keskkonnale kahjulikke fosfaate ja ülitundlikkust tekitavaid aineid. Käsitsipesuks mõeldud nõudepesuvahendid on üldiselt nahale vähem kahjulikud. Nõudepesumasinas pestes on lihtsad pesutabletid, eraldi loputusvahend ja nõudepesumasina sool paremad kui kolm-ühes-tooted.
Nõude käsitsipesul on võimalik saavutada kokkuhoidu, kui kasutate kahe valamuga kraanikaussi või lihtsalt kahte kaussi: ühte neist panete nõud likku nõudepesuainega ja teises loputate. Nii kulub ühe pesukorra jaoks 3-6 liitrit vett.
Kõige veekulukam on pesta nõusid jooksva vee all ja käsitsi.
Loe lisaks! |
Nõudepesuvahend vali naha- ja keskkonnasõbralik
Erinevaid nõudepesuvahendeid käsitsipesuks on kaubanduskeskustes kümneid - tavaliselt puuviljalõhnalisi, neoonvärvides, vahutavaid ja imetabaste omdustega reklaamitavaid. Koostis on tootepakenditel küll kirjas, aga sellest arusaamine nõuab tublisti eneseharimist. Poes ei pruugi kemikaalide nimed midagi öelda, veebist nõudepesuvahendite koostiseid enamasti ei leia.
Mõne tuntuma (mitte öko) brändi reklaame vaadates tundub, et tarbijatel soovitatakse kodukemikaale valida silmavärvist ja lemmik puuviljast lähtuvalt: reklaamid keskenduvad puhastava koostise asemel lõhna promomisele.
Rusikareegel ütleb, et keskkonnasõbraliku kodukemikaalide soetamisel võiks vaadata, et see ei sisaldaks fosfaate, ja kui kodus on väikelapsi või allergikuid, siis ei tohiks vahendis olla ka lõhnaaineid.
Tundub lihtne, aga praktikas on see vägagi keeruline, sest koostisainete loetelu on tavatarbijale reeglina mõistetamatu. Näiteks, mida ütleb etiketil selgitus “5-15% pindaktiivseid aineid” või "sisaldab amfoteerset betaiini"? Olgem ausad, kui keemia ei olnud koolis lemmiktund, siis ei ütle see mitte kui midagi.
Kui tarbijal on siiski viitsimist juba poes uurida, mida riiulil seisvates pudelikestes pakutakse, võib kasutada näiteks Bill Stathami raamatut “Vaata oma ostukorvi”. See raamat on mõeldud pigem kosmeetika koostisainete uurimiseks, aga puhastusvahendites ja kosmeetikas paljud ained kattuvad.
Teiseks võimaluseks on eelistada ökotooteid või allergikutele mõeldud sarju. Õige ökotoote eristamine rohepesust eeldab samuti enda harimist. Rohepesuks kutsutakse ökoeksitamist, ehk olukorda, kus eksitavaid roheväiteid esitatakse kas piisava tõenduseta või lausa teadlikult valetades.
Balti Keskkonnafoorumi hinnangul on ökomärgistest usaldusväärsed näiteks Prantsusmaa ECOCERT, Itaalia ICEA, Euroopa Liidu ökomärgis - ELi Lilleke või Põhjamaade Luik.
Kolmandaks võite kodus uurida juba ostetud kodukemikaalide koostist interneti vahendusel.
Nõudepesuvahendid sisaldavad tavaliselt mitteioonseid pindaktiivseid aineid, mida nimetatakse ka tensiidideks. Need seovad rasva, eemaldades selle nõudelt. Kui toode kannab ökomärki, peavad tensiidid olema vähemalt 98% ulatuses biolagunevad.
Loe lisaks! |
Bioneer uurib kodumaist ökomärgiga nõudepesuvahendit
Ökopoest ostetud nõudepesuvahend ei tähenda automaatselt seda, et seal pole ühtegi ainet, mis võiks tekitada allergiat, või seal pole säilitusaineid. Näiteks kodumaine, väga hästi nõusid pesev, Värska mineraalvett sisaldav ja Ecocert ökomärgisega nõudepesuvahend Biominerata sarjast, sisaldab nii lõhnaaineid kui säilitusaineid.
Samas on tegemist tootega, mis on Saksa sertifitseerimislaborites tehtud bioloagunevuse ja silmaärritustestide tulemustel üks vähestest nõudepesuvahenditest, mis suudab tagada nõudepesemisel eeskujuliku puhastusvõime, olles seejuures silmi mitte-ärritav.
Ökomärgise Ecocert taotlemise põhjuseks sai soov vältida rohepesu. “Et toodetes oleks kõik kontrollitud ning need vastaks karmile ökotoodete sertifitseerimise tingimustele, kutsusime vastavat kontrolli teostama ja auditeerimist läbi viima ühe suurima vastava ala büroo Pranstusmaalt,” selgitas Bioneerile üks Biominerata asutajatest Mait Mikelsaar.
“Kontrolli ja tingimuste ranguse heaks näiteks on asjaolu, et pidime välja vahetama algretseptis olnud tavalise poes müüdava söögisoola. Nimelt on kaubanduslikele söögisooladele on enamasti lisatud väikeses koguses selle niiskusega tükki ja kõvaks minekut takistavat, tööstuslikku paakumisvastast ainet. Aga ökopuhastusvahendis seda ainet kasutada ei lubatud. Valitud alternatiiv on puhas söögisool, seetõttu ka muidugi üksjagu kallim,” lisas Mikelsaar.
Biominerata nõudepesuvahendis on lõhnaainena kasutusel sidrunheina eeterlik õli, sh tsitraal. Tsitraal on lõhnaaine, mis kuulub 26 allergeense lõhnaaine hulka, mida peab EL-s pakendile märkima. Seda ainet ei tohi asendada sõnadega „aroma“, „parfume“ või „fragrance“. Ometi on meeldiv lõhn just see, mida Biominerata kliendid kiidavad.
Kodumaine nõudepesuvahend sisaldab ka säilitusaineid (Methylisothiazolinone, Benzisothiazolin). Ilma säilitusaineteta oleks nõudepesuvahendi realiseerimisaeg lühike: tootjad ei jõuaks tooteid müüa, tarbijad ei jõuaks neid ära kasutada. Methylisothiazolinone on säilitusaine, mida kosmeetikas soovitatakse enamasti vältida, aga mis on levinud puhastusvahendites.
Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar tõdeb, et tema on lõhnadele väga tundlik ja eelistab lõhnavabasid tooteid nii kosmeetikas kui koduhoolduses. Biominerata puhastavate omaduste kohta on tal aga öelda ainult kiidusõnu.
| Vaata Biominerata e-poodi! |
Kasulikke nippe nõude pesemiseks masinaga
Valige vee- ja elektrisäästlik masin, mille filtrit on lihtne puhastada.
Osad nõudepesumasinad on sedavõrd "nutikad", et oskavad veekulu määrata vastavalt nõude mustusastmele. Uut masinat ostes, tasub sellistele lisavõimalustele mõelda küll.
Lülitage nõudepesumasin eelpesu režiimile vaid juhul, kui nõud vajavad leotamist. Eelpesuprogrammi kasutamine on igal juhul säästvam kahest pesukorrast.
Pühkige toidunõudelt toit ära enne, kui te nõud masinasse või pesukaussi panete. Mahapühitud toit pange kas kompostihunnikusse või biojäätmete prügikasti.
Kasulikke nippe nõude pesemiseks käsitsi
Peske nõusid käsitsi kahe kausi abil. Kuigi nõudepesu säästvas masinas hoiab kokku vett, saame säästa masina ehitamisele kuluvat energiat, kui peseme käsitsi vähese veekuluga.
Kasutage nõudepesuvahendeid nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Jälgige kogust, kuna nii säästate lisaks keskkonnale ka raha.
Kui toit on kuivanud nõude külge, siis leotage. Kui teate ette, et leotada on vaja pikalt, siis kasutage leotamiseks külma vett.
Bioneer soovitab nõudepesulapi eelistajatel omada mitut puhastuskangast või -käsna ja pesta erinevaid pindu erinevate lappidega. Näiteks, ärge puhastage lauda, lillemulda ja külmikut sama lapiga või käsnaga, millega te nõusid pesete.
Võimalusel eelistage nõudepesuharja.
Ärge visake lappe iga natukese aja järel ära, vaid peske neid koos oma tavalise pesuga. Kui kasutate mikrofiiberlappe, siis teadke, et nende pesemisel ei tohi kasutada loputusvahendit.
Peske nõusid käsitsi madalama temperatuuriga vees. Nõudepesuvesi, mille sees on pesuvahend, ei pea olema tuline. See võib olla ka soe.
Nõusid saab pesta ka äädika ja soodaga
Nõudepesuvahendi asemel saab kasutada ka näiteks soodat, sütt, äädikat, sinepipulbrit jmt.
Kui olete hädas etikettidega, mis ei tule tassidelt maha, siis proovige äädikaga.
Kalalõhn kaob kätelt ja nõudelt, kui neid pesta lahja äädikalahusega. Selleks võtke kahe liitri vee kohta üks supilusikatäis äädikat.
Uusi savinõusid küüritakse kuuma äädikaveega.
Äädikhape või sidrunimahl puhastab ja desinfitseerib puidust lõikelaudu ning eemaldab neilt toidulõhnad. Puidust lõikelauad on loomulikult hügieenilisemad ja keskkonnasõbralikumad kui plastist lõikelauad.
Läppunud haisu eemaldamiseks küpsisepurgist või võileivakarbist kastke värske leivaviil äädikhappesse ja laske karbis öö otsa seista.
Kaua seisnud termospudelist kaob ebameeldiv lõhn, kui seda loputada äädikaveega.
Musta nõudepesuresti saab puhtaks äädika ja sooda abil.
Kevadist grillihooaega alustades ei pea sügiseste grillimisjääkide eemaldamiseks ostma kallist ja kanget kemikaali. Grilli peseb puhtaks ka sooda-vee pasta, millel tuleb lasta veidi mõjuda.
Sooda aitab läikima lüüa kohvi- ja teeplekkidega parkunud tassid. Puistake tassidele soodat ja hõõruge käsnaga puhtaks. Kui plekid on tugevamad, tehke soodast ja veest lahus ning laske sellel tassis seista. Samuti on hästi tõhus sellise plekkide eemaldamisel sooda ja äädika lahus.
Nõudepesuveele lisatud sooda teeb nõud puhtaks ja säravaks. Soodat võib kasutada ka nõudepesumasinas tablettide või pesuvedeliku asemel.
Sooda ja kuuma vee lahus peseb hästi puhtaks ka lutipudelid.
Kui kööginõud on läinud roostetama, vajutage kartuli lõikepind soodasse ja hõõruge sellega nõu roosteseid kohti. Seejärel loputage nõud ja pühkige need üle oliiviõlisse kastetud lapiga.
Klaaskarahvini sisemuse puhastamiseks valmistage lahus soodast, purustatud kuivadest munakoortest ja soojast veest. Loksutage lahust karahvinis ja lase öö läbi seista. Seejärel loputage karahvini kõigepealt lahjendatud äädikaga ja siis peske see põhjalikult sooja veega puhtaks.
Sooda ei sobi ka kristallesemete, maalitud portselani ja kuldäärtega esemete pesemiseks, kuna kriimustab neid.
Veel ei sobi sooda alumiiniumnõude puhastamiseks, kuna rikub metalli.
Ka puidust lõikelaudade puhastamiseks ei tasu soodat kasutada, kuna see muudab puidu halliks.
Lugege lisaks! Tee ise soodast puhastusvahendeid |
Lugege kindlasti ka teisi BEFi ja Bioneeri koostööna valminud artikleid. Bioneer ja BEF teevad koostööd tarbetoodetes sisalduvate ohtlike ainete tutvustamise osas ajavahemikul september 2013 kuni märts 2015.
Vaadake Bioneeri rubriiki "Ohtlikud ained tarbetoodetes".
Projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum – www.bef.ee
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
