Üks poisslaps, kes rebast kinni tahtis püüda, pani uruava juurde püünisrauad ülesse. Talvelõpp oli valge maaga ja rebasejäljed rääkisid.

Rääkisid rebasejutte, mis ilma sõnadetagi arusaadavad ja mis lapsest poisi valmis tegid. Rauad olid üleval ehk püügivalmis nädalajagu päevi. Ühel pühapäeval tahtis poiss need rebaseuru juurest ära tuua.

Kui künkatagune vaade avanes, läks kaduma poisihingest lapsehing. Eemal lumel konutas kährikkoer, ise jalgupidi püünisraudedes kinni. Kui elu esimesest ja viimasest kinnipüütud kährikust karusnahk  sai, oli lapsest ja poisist saanud mehehakatis. Ehk seda oligi ta hinges soovinud.

Et kährik poisist mehe teeb, oli väike aasapealne elust leitud muinasjutt.

Neeruti, Rebasemägi, 1987.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta