Rakvere linna on kavas rajada Kirikuaia, Supeluse ning Allika parkide paisjärvedele kokku 11 ujuvsaart, mille kogupindalaks on 102 ruutmeetrit. Ujuvsaare kasulik pindala ehk taimedega kaetav ala on planeeritud ristküliku kujulistel saartel 6 m² ning kuusnurksetel saartel a’ 10,4 m². Lisaks ujuvsaatele paigaldakse Sooliaojasse ka  looduslikud nitraadifiltrid, mida varasemalt on katsetatud vaid Austraalias 

2021-2022. hooajal katsetatakse Rakvere Soolikaojal looduslähedasi veestiku tervendusmeetmeid. Selleks paigaldatakse Rakvere kirikuaia pargi tiiki kolm 6 m² ujuvsaart, mille kogupindala on 18 m² ning tiikidevahelisse kanalisse asetatakse 15 m³ saepurufilter. Supeluse pargi tiiki luuakse viis 10,4 m² ujuvsaart (kogupindala 52 m²) ja Allika pargi paisjärvele tulevad kolm 10,4 m² ujuvsaart kogupindalaga 31,2 m².

Ujuvsaarte kandev konstruktsioon ehitatakse 110 mm PEM torudest. Torudevahelised ühendused tehakse põlvedega, et saavutada kuusnurkne või risküliku kujund. Saare põhjaks kasutatakse kalavõrku või geovõrku, mis kinnitatakse torudest moodustatud serva külge. Taimede kindlustamiseks ja kasvupinnase loomiseks pannakse võrgule kookosmatt ja kivivill.

Taimed istutatakse kivivilla sisse, nii et juurestik ulatub vette. Kuna taimemassi kaalu prognoosida on keeruline, toetatakse läbivajumise ennetamiseks saare keskosa tühjade, otsast suletud 110 mm läbimõõduga kanalisatsioonitorude või tühjade PE või PP kanistrite abil.

Rakvere abilinnapea Andres Jaadla sõnul on paigaldatakse saared Life Cleanest projekti raames ning ujuvsaared paigaldatakse  vähendamaks Soolikaoja ja tiikide võimalikku reostust.  

“Ujuvsaared peaksid igati kaunid välja nägema, arvestades seda taimele liigirikkust, mis on plaanis saartele istutada. Tegu on kahlemata ühe Rakvere sellesuvise keskkonnalase tõmbeprojektiga, mis toob linna kindlasti palju huvilisi. On hea meel, et läbi aasta kestnud Life Cleanest projektinõupidamistel on spetsialistid pakkunud valja uudsed ja linnaruumi sobivad lahendused. Eriti suur töö on siin olnud Vallo Kõrgemaal, kelle ideedele tuginedes viiakse ujuvsaarte lahendused ellu,“  kinnitab Jaadla.

“Kui Pärnul on Rannaniidu linnalehmad vaatlusobjektiks, siis usutavasti kujunevad Rakvere ujuvsaared selliseks keskkonnavaldkonna tõmbenumbriks, mis Rakverre keskkonna- ja loodushuvilised üle Eesti ja kaugemalt kokku toob” kinnitas Jaadla

Tegemist on Rakvere tervikliku lähenemisega loodus- ja keskkonnaküsimustele ning osana kontseptsioonist Kliimaneuraalne Rakvere 2035.

Rakvere ujuvsaared paigaldakse veekogudele juunikuus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta