8.–9. juunil kohtuvad Kassaris Hiiumaa pärandniitude hooldajad, et rannaniitude hooldamise üle üheskoos arutada. Kahepäevase kokkusaamise eesmärk on tutvustada Tartu ülikooli viimaste aastate uuringuid rannaniitude ja nende seisundi kohta ning teha ettepanekuid rannaniitude edasisele majandamisele ja taastamisele. Samuti jagatakse omavahel kogemusi ja praktilisi nõuandeid ning käiakse ühiselt Laheküla, Vesimaa ja Tohvri rannaniitudel.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 8. juuni 2021
- Foto: Rannaniitu hooldavad lambad Kassaris/Kaia Sarv
Kokkusaamine on osa LIFE-IP projektist „Loodusrikas Eesti“, mille käigus taastatakse 20 rannaniitu, neist enamik Hiiumaal.
Rannaniite hakati maahooldustoetuste abil hooldama selle sajandi alguses. Visuaalselt näevad niidud toredad välja, kuid niitude linnustik ei ole siiski veel loodetud mahus taastunud – nii niidurüdi, mustsabavigle, punajalgtildri kui ka tutka arvukus väheneb. Tartu ülikooli uuringute käigus on leitud, et ehkki korralikult karjatatud, on siinsed rannaniidud maas pesitsevate ja seal toitu otsivate kahlajate jaoks liiga kitsad. Seda paljus ka nõukogude ajal rannaniitude kõrgematele osadele istutatud metsa tõttu, mis aga lindudele ei sobi, sest nad on avamaastiku liigid ja kitsastel aladel pesitseda ei saa.
Metsatukkades ja põõsastikes on omakorda hea end varjata väikekiskjatel, peamiselt rebastel ja kährikutel, kes siis maapinnal olevaid linnupesi rüüstavad ja seetõttu ka pesitsusedukust reguleerivad. Seega, mida kitsam on niit ja mida rohkem on puudetukki ning põõsastikke, seda sobivam on ala rebastele ja kährikutele, kes hõlpsasti peidukoha leiavad. Nii on aga niit seda ebasobivam lindudele, kes õigupoolest peaksid rannaniitudel pesitsema.
„Rannaniitude hooldajad on näinud niite hooldades palju vaeva, kuid sooviks, et niidud toimiks ka kvaliteetsete elupaikadena ning nende hool tasuks end ära,“ ütles Tartu ülikooli teadur Riinu Rannap. Seetõttu soovimegi projekti „Loodusrikas Eesti“ käigus ühes hooldajatega luua 20 demonstratsioonala, kus niidupindala laiendada, senised puistud maha võtta ja seeläbi niitude kvaliteeti parandada ning linnud niitudele tagasi tuua.
Riigilt saadav niidutoetus on suurem kui metsatoetus. „Seega võivad maaomanikud metsatoetusest loobudes ja mõistlikku maarendihinda küsides anda pärandniitude hooldajatele võimaluse luua suuremaid loodusväärtusi. Lisaks võidab sellest kohalik kultuur, majandus ja kogukond. Hiiumaa traditsioonilisi liigirikkaid maastikke saavad aga vaatama ja kogema tulla kõik,“ sõnas Keskkonnaameti Hiiumaa maahoolduse büroo spetsialist Kaie Sarv. Tema sõnul on kokkusaamine ülioluline ka kogemuste jagamise tõttu. Maahooldajate töö on väga vastutusrikas ja loob olulist väärtust, mille tähtsust ei saa keegi alahinnata.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta