Viimased aastad on mõjutanud oluliselt inimeste töökohaharjumusi – varasema kontori-kohviku kõrval domineerib töökorralduses ka kodukontor oma võlude ja valudega. Kaamos Kinnisvara kevadisest uuringust ilmnes, et  enamus ettevõtteid jätkab samamoodi nagu enne pandeemia algust. Ettevõtete põhiliseks ootuseks büroopindadel on avarus, ruumide ristkasutus, jagatud töökohad ning ühisalad. Töötajate puhul domineerib ootus paindliku ja kaasaegsetele nõuetele vastava keskkonna osas.

Kaamos Kinnisvara müügidirektor Kristo Kokk selgitas, et vaatamata viimasele kahele aastale, mil põhiliselt tehti kaugtööd, ei ole ettevõtted loobumas oma büroopindadest, vaid valmis töökeskkonda edasi arendama.

Viimaste aastate kasvava trendina näeb ta, et ärikinnisvara puhul eelistatakse ostu asemel büroopinda pigem rentida, sest see annab ettevõttele paindlikkuse oma ruumivajaduse muutmiseks ning vähendab ka haldusmuresid.

Kokk tõi esile, et Kaamos Kinnisvara kevadel läbi viidud uuringust büroopindade kasutajate seas ilmnes, et varasemast enam hinnatakse vaheldust. Nii on muudetud olemasolevaid büroolahendusi kui ka kolitud samas büroohoones teisele pinnale, sõltumata sellest, et osa töötajaskonnast on igapäevaselt jätkuvalt kodukontoris.

„Üks suund, mis järjest enam juurdub on kindlasti co-working ning ruumide ristkasutus ja töökohtade jagamine - paindlik ruumikasutus ning nutikad lahendused on uueks normaalsuseks. Töötajad ei eelda enam niivõrd oma kindlat töökohta, vaid ruumi, kus saab segamatult keskenduda ning vajadusel kodukontori asemel käia. Lisaks on näiteks suletud koosolekuruumid järjest enam muutumas avatumateks puhkealadeks, kus saab korraldada nii väiksemaid kui suuremaid koosolekuid ning ka vabamas õhkkonnas sotsialiseerumist, millest valdavalt puudust tuntakse,“ ilmestas Kokk.

Teise büroohoone trendina tõi ta esile ootust jätkusuutlikkusele ning keskkonnasõbralikkusele.

„Kliendid eelistavad neid ettevõtteid, kus on jätkusuutlikud äritavad, kasutatakse säästvaid materjale ning arvestatakse energiatarbimise optimeerimise ja vähendamisega. Nii on näiteks pealinnas vastvalminud Avala ärikvartal paljude pikalt tegutsenud ettevõtete uueks koduks,“ nentis Kokk, tuues esile pandeemiajärgseid muutuseid.

„Samamoodi on kasvanud roheluse trend, mis mõjutab töötajate meeleolu. Populaarsust koguvad näiteks kontoriaiad, taimevaheseinad ja muu selline,“ kirjeldas Kokk

Ta lisas, et ka ärikinnisvara tagasiside uuringus hindasid büroo kasutajad eriti oluliseks siseõhu kvaliteeti – nii ventilatsiooni toimimist kui ka seda, et büroohoones oleks piisavalt rohelust, mis aitaks ka siseruumis õhukvaliteeti parandada. Haldusettevõttelt oodatakse aina enam ka ventilatsioonisüsteemide arendamist ning koristussüsteemide efektiivsemaks muutmist.

„Kuna ettevõtted ise soovivad keskenduda oma põhiärile, siis oodatakse kinnisvarahaldurilt teenuseid, mille osaks on igapäevane büroopinna hügieen ja töökeskkonna parendamine,“ sõnas Kokk.

Ta nentis, et kuna elutempo on intensiivsem, töö ja eraelu on aina enam põimunud, siis uutes büroomajades pööratakse rohkem tähelepanu ka disainile, hubasusele, meelelahutusele ja lõõgastusele, mis peaksid olema orgaaniliseks osaks büroomajadest.

Kuna töötajad eeldavad jätkuvalt suurt paindlikkust oma töökorralduses, siis esitab iga töötaja edaspidi küsimuse: kus ma täna kõige produktiivsem ja õnnelikum olen, et tööd teha?

Kui valida on, kas töötada kodus, kontoris või hoopis uuesti avatud lemmikkohvikus, siis kindlasti peab iga ettevõte mõtlema, mis motiveeriks töötajat kontorisse tulema.

„Nii nagu inimene ei käi kohvikus kohvi pärast, ei ole põhjust karta, et ta ei naase kontorisse – vajadus kaasaegse büroopinna järele hoopis kasvab, eriti kui ettevõtted muutuseid arvesse võtavad ning on altid töökeskkondi arendama,“ avaldas Kokk lootust.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta