Et punane kukk ei võtaks kodu ja tervist, tasub tunda ohutu ahjukütmise põhimõtteid. Selgitusi jagab Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Ants Aguraiuja. Lisainfot vaata ahi.envir.ee.

Kuidas kontrollida maja ostes selle tuleohutust? Kas peab kutsuma korstnapühkija või päästeametniku? 

Seadust, mis käsiks maja ostes päästeametnikul elamine üle vaadata, otseselt pole. Päästeamet teostab siiski juba mitmendat aastat kodude nõustamist, kindlasti oleks mõistlik selle raames kutsuda spetsialist kodu tuleohutust hindama.

Kodu tuleohutust aitavad hinnata lähimad vabatahtlikud või kutselised päästjad ning regiooni päästeteenistujad, kes teavitavad inimesi enda tulekust ette telefoni või teatise teel. Nõustamisi viiakse läbi kuni käesoleva aasta lõpuni.

Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töötõendi järgi, mille õigsust on võimalik kontrollida päästeala infotelefonilt 1524. Helistades numbril 1524, on inimesel võimalik leppida kokku kodunõustamine enda jaoks sobivaks ajaks.

Kodu tuleohutust saab kontrollida ka aadressil www.kodutuleohutuks.ee. Kutsume üles inimesi neid võimalusi kasutama. Kindlasti tasub korstnate ja küttekollete olukorda hindama kutsuda ka kutseline korstnapühkija, kui maja ostu-müügi dokumentatsiooni juurde pole esitatud kehtivat korstnapühkija akti (korstna ja küttekolde teemat käsitleb pikemalt neljanda küsimuse vastuse viimane lõik).

Kuidas korstnas tahm põlema läheb ning mida siis ette võtta?

Tahm tekib kütuse mittetäielikul põlemisel. Liigne tahm ja pigi võivad lõõrides iseenesest süttida, sest tänu tahmale väheneb korstna diameeter ning sellega seoses tõuseb temperatuur korstnas.

Pigi ja tahma põlengu temperatuur on kordades suurem tavapärasest õhku juhitavast suitsust. Kuna temperatuur on sellisel juhul kordades suurem, võib see korstnale viga teha. Puhastamata lõõridest alguse saanud tahmapõleng on väga ohtlik majale ning ka ümbritsevatele hoonetele.

Tihti käib tahmapõlengu korral leek kõrgelt korstnast välja ning sädemed lenduvad kaugele. Selliseid põlenguid on võimalik ära hoida ainult regulaarse küttekehade ja korstnate hooldamise ning puhastamisega.

Kui korstnas on tahm juba süttinud, tuleb nagu iga põlengu puhul, helistada hädaabinumbril 112. Kogu ulatuses peaks peale tahma põlengut kontrollima korstna üle kutseline korstnapühkija, kes annab soovitusi edaspidiste tahmapõlengute vältimiseks.

Kui palju on neid tuleõnnetusi, mis saavad alguse küttekoldest?

Kui me võtame tulekahjude tekkepõhjused hoonetes 2015, siis eelmise aasta jooksul sai üle vabariigi 85 hoone tulekahju alguse hooletust kütteseadme kasutamisest ning 8 tahma süttimisest korstnas või suitsulõõris. Rikkest kütteseadmes sai eelmisel aastal alguse 44 hoone tulekahju.

Millised on ohumärgid, mis näitavad, et küttekolle võib olla ohtlik?

Küttekolded ja korstnad peavad olema terved. Kindlasti ei tohi nendes olla pragusid ega tahmumist. Põlevmaterjalid, näiteks puidust saunakerise piire, ei tohi küttekolde läheduses olla tahmased. Küttekolle on ohtlik igal juhul, kui sellele liiga lähedal hoitakse kergestisüttivaid materjale, kasvõi küttepuid ning vaipa või selle ees puudub mittepõlev kate. Tulekahju võib tekkida lenduvast sädemest ning isegi soojusülekandest. Sooja ahju kohal on hea kuivatada näiteks märgi riideid.

Kindlasti tuleb tuleõnnetuse vältimiseks seda tehes jälgida, et mõni kergestisüttiv riietusese kuumale ahjule ei pudene. Küttekollet peab ehitama kogenud meister, kes on kursis tuleohutusnõuetega. Ohtlikuks võib osutuda ka küttekolle, mille on valmistanud inimene, kellel pole selle töö jaoks piisavalt teadmisi.

Küttekolde peab tühjendama põlenud puidu jääkidest alles peale nende jahtumist. Veenduda tuleb, et tuhas ei oleks hõõguvaid tükke. Kindlasti ei tohi kuuma tuhka ladustada kergestisüttivas anumas. Kuum tuhk tuleb paigutada metallnõusse ning viia hoonest väljapoole jahtuma.

Vähimagi kahtluse korral, et kodu kütteseade või korsten pole töökorras, kutsu külla oma ala asjatundja. Korterelamutes, ühiskondlikes hoonetes ning ettevõtetele kuuluvates hoonetes, peab küttesüsteemi puhastama korstnapühkija kutsetunnistust omav isik vähemalt üks kord aastas.

Eramajades võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga viie aasta jooksul peab seal seadme üle vaatama ja puhastama samuti kutseline korstnapühkija.

Kes ei ole eramajas viimase viie aasta jooksul lasknud korstnaid puhastada kutselisel korstnapühkijal, soovitab Päästeamet korstnapühkija kontakti saamiseks helistada päästeala infotelefonil 1524.

Korstnapühkijal peab kindlasti olema kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kontrollida kutsekoja kodulehel.

Lisainfo

Korstnapühkijate kontakte leiab Eesti Korstnapühkijate Koja veebist.

Meie kõigi võimuses on anda omapoolne panus keskkonna heaks, kogudes, sortides ja viies oma majapidamises tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta.

Loe Bioneerist lisainfot sortimise kohta ning tutvu jäätmerattaga.

Infot ohutu kütmise ja jäätmete sortimise kohta leiad siit.

Uuri, kuidas on jäätmemajandus korraldatud Sinu kodukohas.

Sarnased artiklid