Riigikogu 06.06.2017 otsusega võeti vastu maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Esimese nelja-aastase aruandeperioodi saabumise tõttu esitati ülevaade nende põhialuste elluviimise kohta. Aruande sissejuhatuses on väidetud, et maapõueressursse uuritakse ja võetakse kasutusele teaduspõhisel, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud, keskkonnahoidlikul ning inimeste tervist säilitaval moel. 

Maapõuepoliitika põhialustes otsitakse lahendusi ka taastumatutest loodusvaradest sõltuvuse vähendamiseks. Arengudokument annab pikaajalise visiooni ja suunad valdkonna arengu juhtimiseks, käsitledes kogu maapõue potentsiaali, sealhulgas maavarasid, maapõue kui maatuge, maapõue kui ehituskeskkonda, põhjavett ja maa(põue)soojust.

Samas on nii aruandes kui ka Keskkonnaministeeriumi pressiteates välja toodud, et maapõueuuringute tegemisel on riigi fookus taastumatul loodusvaral – fosforiidil – ja sellega kaasnevatel aluskorra kivimitel.

Aruandest selgub, et fosforiidiuuringutega on juba alustatud ja et neid on riiklikest toetusmeetmetest toetatud, sh on Tallinna Tehnikaülikool uurinud tehnoloogiaid, mida saab kasutada Eestis fosforiidi töötlemiseks. Fosforiidi ja haruldaste muldmetallide kaevandamise plaane siiski otsesõnu mainitud ei ole, ehkki aruandes on neile viidatud kui prioriteetsele maapõueressursile.     

Maapõuepoliitika põhialused kuni aastani 2050 

Keskkonnaministeeriumi pressiteade 

Sarnased artiklid