Targa mehena läksin kord tarkust koguma ka Setumaa rajale, Kauksi külla. See oli sügishakul, 1995 aastal. Et ma rumalasti tegin, see sai mulle peagi selgeks ja tarkus tõi rumala mehe kodusauna
elanikuks tagasi.

See oli enne jõule 1998 aasta numbril. Talveharjal olingi sauniku staatuses ja alles kevad tõi targale tarkust juurde. Et igal pool ilmas ei olegi tarkust leida ja rumalusega ei maksa
leppida.

Lehekuu alguses hakkas ülahuule all paremal pool tuikama ja paistetama. Ja iga kevadise päevaga aina rohkem. Tee hambaarsti juurde oli targa koduse mehe tark samm ja arst ajas süstla
igemesse ning skalpellinoa samuti ning kangutas ühe tarkusehamba välja, mis sealt välja kasvada soovis.

See valge hammas on senini kapi peal kui minu elu tarkuse ja rumaluse sümbol. Et targaks tuleb jääda ka siis kui rumalasti läinud on. Ja et ma rohkem elus rumal ei olegi olnud, siis seda
kinnitabki hambake kapiriiuli peal.

Rumalaid või tarku on terve maailm täis. Rumalaid ja tarku tuleb tuleb juba vähem sulle eluteel vastu. Üks selline siiski seda tegi ja mälestus temast ongi tarkusehammas kui selline.

Neeruti, 1999.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks

Sarnased artiklid