Edela-Hiiumaal Agapäeotsas elav ja kohalikku elu vabatahtlikuna edendav Alice Leetmaa on elukutselt tegelikult keskkonnakaitsja, kes tegeleb poollooduslike- ehk pärandkooslustega. Hetkel on Alice 2,5aastase tütrega lapsehoolduspuhkusel, mis on kohaliku elu edendamise kõrval muutnud tema jaoks tähtsaks ka lastega seotud teemad.

Alice, te olete Agapäeotsa Seltsi üks eestvedajatest. Millega teie selts tegeleb?

MTÜ Agapäeotsa Selts  arendab kohalikku külaelu, kaasates ühistegevustesse ka suvehiidlaseid.

Seltsi eesmärkide hulka kuulub ka loodussäästliku heakorra taastamine. Meie missiooniks on sotsiaalselt ja majanduslikult heal järjel ühtse kogukonnana toimiv turvaline piirkond, kus elavad vabad ja aktiivsed võimetekohast rakendust leidnud inimesed, kes väärtustavad ja säilitavad looduskeskkonda ja kultuuripärandit.

Meie MTÜd väärtustatakse, sest tõime Agapäeotsa piirkonda, mis on tuntud mitme eduka ettevõtte ja suurima töökohtade arvuga piirkonnana Emmaste vallas, tagasi seltsi- ja huvitegevuse, mis oli enne seltsi loomist soiku jäänud. Regulaarselt käis koos ainult eakate klubi.

Sotsiaalsete teenuste vajaka jäämine piirkonnas tekitas vajaduse rahva huve esindada ja avalikkuse ette tuua. Me soovisime ka Hiiumaa mõistes ääremaalt sõnumeid keskustesse ja meediasse viia. Praegusel ajal on ootused MTÜ-le suuremad, sest majanduskriisi tingimustes on omavalitsus rahvast võõrandunud.

Millised on teie ülesanded vabatahtlikuna?

Seltsi juhatuse liikmena koordineerin seltsi tegevust, olen olnud üks Leisu lastehoiu aktiivsematest käivitajatest ning kaasa löönud ka seltsi ürituste korraldamisel. Tegelikult tuleb teha kõike -  alates paberite vormistamisest kuni aia värvimiseni. Paratamatult tekib aeg-ajalt ka kokkupuutepunkte kohaliku poliitikaga.

Vabatahtlik töö võtab väga suure osa minu ajast. Periooditi on tegemist lausa  täiskohaga tööga. Olen seltsi juhatuses selle loomisest 2007. aastal.

Mis teid ennast vabatahtlikuna tegutsema innustab?

Innustab vajadus olukorda parandada ja võime näha selleks lahendusi. Kui näed võimalust, siis on väga raske käed rüpes istuma jääda lootuses, et ehk keegi teeb ära. Kui endal ressursse on, siis ikka asud asja kallale, kaasates võimalikult palju asjast huvitatud erinevate oskustega inimesi.

Miks otsustasite tegeleda kohaliku kogukonnaga?

Ma elan siin, see on mu kodu. Üritan paremaks muuta ka enda ja oma pere elukeskkonda. Mujalt tulnud inimesena häiris mind ka jutt, justkui kohalikel inimestel polekski mingeid huve, ega soovi koos käia.

Milliseid projektid on teil praegu käsil? 

Praegu on käsil Leisu lastehoiu käivitamise ja töös hoidmise finantsiliselt raske projekt. Sotsiaalteenuse pakkumine külaseltsi poolt on äärmiselt keeruline. Tegeleme ka vana Leisu koolimaja restaureerimise ja perekeskuseks rekonstrueerimise projekteerimisega.

Kas mõni vabatahtlikuna tehtud töödest on teile olnud eriti südamelähedane?

Innustav on kogu protsess ise. Inimesed, kes kaasa tulevad on reeglina südamega asja juures, laia silmaringiga ja heade ideedega. Sellise meeskonnaga töötamine on lausa lust!

Millised on teie tulevikuplaanid?

Plaan on vähendada vabatahtliku töö mahtu, sest asun peagi tagasi tööle oma erialal. Oma küla tasandil tahaks ikka asjade arengu juures olla.

Kuidas te vabatahtliku tööga tegelema sattusite? Kas olete kogu aeg tegelenud ühe valdkonnaga?

Initsiatiivi võttis üles tookord valla kultuurinõunik, kes mõned ärksamad noored kokku kutsus. Sellest hakkas asi arenema ja paisus ootamatult kiiresti, ootamatult suureks.

Kuidas suhtuvad teie lähikondlased vabatahtlikku tegevusse?

Üldiselt suhtuvad toetavalt. Mõnikord tuletavad küll meelde, et endale ei tohi ka liiga teha.

Millises olukorras on teie meelest Eestis vabatahtlikkus?

Ma arvan, et see on piirkonniti väga erinev. Samuti muutub see ajateljel. Näiteks Hiiumaal on läbi aegade olnud kombeks, et perele, kelle maja ära põles, ehitati kogu külaga uus elamine - loomulikult vabatahtlikus korras. Praegu nokitseb ikka igaüks rohkem omaette. Hästi tüüpiline vastus, kui kutsuda inimesi talgutele, on: „Oi, mul on omal kodus ka nii palju teha."

Teine aspekt on see, et ühiskonnas ei mõisteta veel piisavalt kolmanda sektori rolli ja võimalusi - vähemalt siinkandis küll kipub see nii olema. Paremini tegemiseks on vast ikka klassikalised soovitused: võrgustike loomine ja koostöö.

Mida ütleksite inimesele, kes ei ole veel vabatahtliku tegevusega kokku puutunud?

Head ja olulised asjad tehakse ära ilma rahata!

Kas teie ühendus vajab ka uusi vabatahtlikke?

Loomulikult! Eriti aktiivseid liikmeid, kes asja edasi viivad, kui eelmised tegijad väsivad ja kõrvale astuvad.

ALICE LEETMAA (36)

Alice Leetmaa edendab vabatahtlikuna kohalikku elu Hiiumaal, Emmaste vallas. Tema eestvedamisel loodi 2008. aastal MTÜ Agapäeotsa Selts, mis organiseerib erinevaid üritusi Edela-Hiiumaal. Alice initsiatiivil on uue hingamise saanud Leisu endine koolimaja, mida kasutatakse nüüd seltsimajana. Ta on olnud erinevate projektide kirjutajaks, Agapäeotsa arengukava koostamise algatajaks ning enda ümber koondanud kümneid vabatahtlikke ja ettevõtjaid, kelle kaasabil sündis nüüdseks täisvõimsusel töötav Leisu Lastehoid.

Karine Kippus ja Karine Käär, MTÜ Agapäeotsa Selts

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta