Elo Naaber on vabatahtlikuks Saare Maakonna Invaühingus, tegeledes igapäevaselt inimestega    suhtlemise, infovahetuse ja erinevate korraldustöödega. Erialalt on Elo hoopis kokk, kes on hiljem ennast koolitanud ka ärikorralduse erialal ja hetkel õpib teenindusjuhtimist.

Elo, kuidas sattusite vabatahtliku tegevusega tegutsema?

Vabatahtliku tegevusega puutusin esmakordselt teadvustatult kokku 2008. aastal "Teeme Ära" talgutel. Olen igal aastal sellel aktsioonil osalenud koos erinevate huvigruppidega.

Sealt edasi oleme oma tutvusringkonnas organiseerinud ja vahendanud  riiete, mänguasjade kokkukorjamist ning neid viinud Saaremaa Hooldekodudesse ja Väikelastekodusse. Samuti oleme aidanud korraldada Igamehe Autokrossi, olen aidanud läbi viia erinevaid  seltskondlikke tegevusi sünnipäevadel, külakokkutulekutel, korraldanud suvepäevi jne.

Kuulun  Saaremaa Turundusühingusse, olen osalenud ja aidanud organiseerida Jõuluturgu.

Mis teid vabatahtlikuna tegutsema innutsab?

Vabatahtlikuna tegutsemist ei ole ma teinud teadlikult ega ametlikult, pigem on siin seos minu iseloomuga. Ma ei saa inimestele "ei" öelda, kui minu võimuses on neid aidata. Innustab see, kui suudad ka teisi innustuma panna ja kui ei suuda, siis teen ise ja saan täpselt sama suure naudingu asjade ärategemisest. Tänutunne inimeste poolt korvab kogu aja-ja närvikulu.

Miks valistite just invateema?

Invateemaga puutusin kokku läbi minu noorema tütre, kelle pinginaabri ema  oli nägemispuudega. Kuni sinnani ei suutnud, ega olnud ka vajadust puutuda kokku puudega inimeste vajaduste ja toimetulekuga.

Pidevalt selles ringkonnas viibides - olin kutsutud sageli Saaremaa Puuetega Koja üritustele - nägin, milliste probleemidega erivajadustega inimesed tavaelus kokku puutuvad, kasvõi vajalike prillide ostmiseks eraldatud vahendite nappus, ligipääs(matus) ratastooliga erinevatesse asutustesse, puuetega inimeste tööhõive jne.

Kas mõni vabatahtlikkusega seotud teemadest on teile eriti südamelähedane?

Hetkel on veel pooleli Saare Maakonna Invaühingu Invamaja renoveerimistööd, mille käigus vajab elektrisüsteem uuendamist. Samas on südamelähedane toidupanga teema, mis on laienemas üle Eesti igasse maakonda.

Südamelähedane ongi tegelikult invaühingu maja kordategemine, sest selle ettevõtmise puhul on tulemused näha ja neid saab hinnata. Enamasti on vabatahtlikud ettevõtmised ühekordsed ja hetkelise väärtusega, sestap on hea, kui saad oma tööpanust ka reaalselt mõõta.

Millised on teie tulevikuplaanid?

Eks ma tulevikus ikka osalen siin ja seal, kus minu abi vajatakse. Konkreetset visiooni mul veel ei ole, aga selge on see, et ühiskond rühib järjekindlalt kodanikuühiskonna poole ning sellega väärtustatakse üha enam kodanikualgatust.

Kuidas olete suutnud ühendada vabatahtliku töö kohustused ja palgalise töö?

Minu põhitöö ja vabatahtlik töö on viimasel ajal tihedalt seotud olnud, kuid siiski olen need püüdnud üksteisest lahus hoida.

Kuidas suhtuvad teie lähikondlased teie vabatahtlikkusse tegutsemisse?

Minu pere, sõbrad ja tuttavad on vist harjunud sellega, et ma kogu aeg kusagil toimetan. Ise ei märkagi, et midagi väga teeksin, aga mõni siin naerab, et kas mu jalad vahepeal maad ka puudutavad või lendan ma kogu aeg ringi...

Milline on teie meelest vabatahtlikkuse olukord Eestis?

Nagu juba eelpool mainisin, astub Eesti ühiskond üha agaramalt kodanikuühiskonna suunas. Oma osa on siin kindlasti ka Euroopa toetustel, mida osatakse üha paremini enda kasuks tööle panna. Kui tulevad kogemused, tuleb ka julgust juurde.

Mida te soovitaksite teistele vabatahtlikele?

Minu arvates on oluline, et vabatahtlikud jagaksid võimalikult palju oma kogemusi, sest on ka palju veel neid inimesi, kes ei julge või ei oska kusagilt alustada. Sellistel inimestel võib meeles olla hea mõte, aga nad ei oska seda formuleerida ja esitada.

Minu meelest võiks järgmine "Teeme ära" käsitledagi kodanikualgatuse kitsaskohti, sest eestaste Nokia peitub koostöös.

Mida te soovitaksite inimestele, kes pole veel kunagi vabatahtliku tegevusega tegelenud?

Ega enne ei saa teada, kui pole seda teinud! Proovi järele - siis saadki teada! Arvan, et rõõm on kahepoolne!

ELO NAABER (45)

Elo Naaberi eestvedamisel on antud uus elu nii Saare Maakonna Invaühingu vanale majale kui ka ühingule endale. Tema ärgitusel on nii hoone kui ühingutegevuse taastamiseks oma jõudu ja aega pühendanud paljud teisedki vabatahtlikud. Lisaks omal käel ja koos teise vabatahtlikega maja remonditööde läbiviimisele, on Elo olnud puuetega inimeste isiklikuks abistajaks ning Invaühingu asjaajajaks ja nõuandjaks.

(Saare Maakonna Invaühing)

2010. aasta vabatahtlikke tunnustati 5. detsembril Tartus toimunud tunnustamisüritusel. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse poolt said tunnustuse 15 innustust pakkuvat vabatahtlikku, Elo nende seas. Tunnustamisürituse patrooniks oli Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta