Tom Rüütli ja Taavi Rauniste on Kuressaarest pärit tudengid, kes korraldasid 2010. aasta suvel Facebookis heategevusliku kampaania „Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi". Nagu ütleb ka kampaania tunnuslause „Aita elust rõõmu tunda", hoolitsesid noormehed selle eest, et Saaremaa vaimupuudega lastel ei jääks toimumata iga-aastane suvelaager, mis muidu ehk üksluisena tunduvasse ellu pisut sära tooks.

Internetiettevõtja ja vabakutselise turundajana töötav Taavi Rauniste (23, vasakpoolsel fotol) arvab, et aega ei tohi tühiste asjade peale raisata. Noormees õpib Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis avatud ülikoolis neljandal kursusel ettevõtlust ja projektijuhtimist ning teeb vaid neid asju, mille vastu on tal kirg ning mis teda täiendaks ja arendaks. Kui asjad juhtuvad kasvama üle pea, istub ta rahulikult maha ja joob koos oma vanaemaga tassi kohvi.

Tom Rüütli (22, parempoolsel fotol) leiab aga, et temal on miskipärast aega ka siis, kui tegelikult on väga kiire. Ta on Tartu Ülikooli Pärnu kolledži viimase aasta tudeng sotsiaaltöö korralduse erialal ning ka Saare Maakonna Invaühingu juhatuse liige. Tom peab ennast õnnelikuks inimeseks, kellele meeldib ennast proovile panna ja täiel rinnal elu nautida. Ta tegeleb asjadega, mis talle tõesti rõõmu valmistavad.

Koos otsustasid Tom ja Taavi tõtata appi ka nõrgematele, kes ise ennast aidata ei saa, ning tegid seda vägagi edukalt. Järgnevas intervjuus selgitavad noormehed ise, kuidas kõik algasning miks vabatahtlik tegevus neile niivõrd südamelähedane on.

Millest „Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi" kampaani alguse sai?

Tom: Mõte raha koguda tuli ühest artiklist, kus Saaremaa vaimupuuetega laste suvelaagri korraldajad palusid abi heade inimeste käest, kes aitaks jätkata laagri traditsiooni, mis on nende laste suve tippsündmuseks.

Taavi: Kuna laagrit on korraldatud eelnevalt juba mitmeid aastaid, siis oleks tõesti olnud kahju kui see oleks ära jäänud. Sellest tekkis meil kohe idee, et lööme aga kampa ja aitame. Kuna tegelen ametialaselt turundusega, siis tuli mõte viia kogu toetuskampaania internetti. Aga mitte luua niisama koduleht, vaid olla seal, kus kõik inimesed juba ees on - tegime sotsiaalvõrgustikus Facebook oma fännilehe "Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi". Kirjutasime tekstid, kujundasime pildid ja hakkasime oma ettevõtmist teistele inimestele tutvustama. Kõike seda kahekesi ja omast vabast ajast.

Millistest põhimõtetest või eesmärkidest te oma tegevuse juures lähtute?

Taavi: Meie eesmärk oli teha heategevuskampaania võimalikult läbipaistvaks - hoida  iga päev inimesi kursis sellega, mis toimub ja kuidas asjad edenevad. Postitasime oma toetajatele uudiseid, kirjutasime kuidas meil läheb, millised ettevõtted on toetanud ja  isegi lapsed saatsid oma tervitused läbi meie edasi. Oli tore näha, et inimestele läheb peale, et nad teavad, kuhu nende annetatud raha läheb ja mida abivajajad selle eest saavad. Meile kirjutati väga palju kirju, kus öeldi, et tehke selliseid asju veel.

Tom: Inimestele meeldib, et nendega suheldakse! Me tahame et nad tunneks, et just nemad on vajalikud. Samas on inimgruppe, kes nende abi väga vajavad. Kindlasti soovime teha teavituskampaaniat - millised on näiteks vaimupuuetega laste probleemid ja mitte ainult nende vaid ka nende vanemate omad. See paneb inimesi rohkem mõtlema elu üle ja rohkem väärtustama pisiasju oma elus.

Kui palju aega kampaaniaga tegelemiseks kulub ja kuidas omavahel ülesanded jaotate?

Taavi: Tuli väga suure üllatusena, kui kiiresti inimesed kohe meiega kaasa hakkasid mõtlema, nõu andsid ja juba olid ka esimesed kroonid kogutud. Tänu sellisele stardile ja teiste inimeste kaasatulemisele oli meil motivatsioon põhjas. Ei möödunud päevagi, kui me Tomiga kokku ei saanud ja uusi võimalusi toetuskampaania reklaamimiseks välja ei mõelnud. Kampaania alguses on kindlasti rohkem tegemist nagu iga projekti alguses. Tuleb maha istuda ja asju arutada. Kui silmast-silma ei ole võimalik kokku saada, siis tuleb teha Skype koosolekuid, uurida erinevaid kontakte, suhelda inimestega. Ülesanded üritame jagada omavahel Tomiga võrdselt - kuna mõlemad teeme vabatahtliku tööd kooli ja töö kõrvalt.

Tom: See aeg on väärtustatud ning sellest ajast ei ole kunagi kahju, kui on näha, et inimestele läheb see, mida me teeme, korda. Nädalas tuleb ikka viis või kuus tundi ära. Minu ülesanded on peamiselt välja mõelda kuidas ja milleks raha koguda, kampaania levitamine peamiselt Facebookis ning läbirääkimised erinevate ettevõtetega.

Millised projektid teil praegu käsil on?

Tom: Praegu kogume raha Saaremaa vaimupuuetega lastele legode ja muude arendavate mänguasjade ostmiseks. Need üritame sokutada jõuluvana kingikotti. Igal ühel meil on unistus jõuluvana näha, nii ka nendel noortel. Ehk saame meie neid teiste inimeste abiga aidata. Minule südamelähedasem ongi kindlasti praegune kingituste kampaania, kuna jõulud on soe aeg ja inimesed on hinges soojemad kui kunagi varem. Oleks tore, kui suudaksime jõuluvana aidata ning iga lapse silmad võiksid särama lüüa!

Taavi: Kuna meil esimese kampaaniaga tekkis väga palju toetajaid ja tagasisidest nägime seda, et inimesed meeleldi tahavad teha head, siis otsustasimegi korraldada jäktukampaania vaimupuudega laste jaoks. Kaasame olemasolevaid inimesi ja läbi nende üritame toetajaid veelgi juurde saada.

Miks üldse otsustasite vabatahtlikuks hakata ja vaid oma jõul suure projekti ellu viia? Mida vabatahtlik tegevus teile annab?

Tom: Kui on võimalus aidata teisi suhteliselt lihtsa vaevaga, siis ei tekigi küsimust selle mõttekuses. On hea, kui meist on abi, ja tulemus lükkab oma korda veelgi rohkem hoogu juurde. Tekib headuse igiliikur, kus õnnest tekivad uued head mõtted, mis omakorda tekitavad õnne ja rõõmu.

Taavi: Kindlasti on see hea võimalus oma teadmisi rakendada. Kuna see on vabatahtlik tegevus, kus keegi ei maksa meile palka ega kompenseeri erinevaid kulutusi, siis see paneb alati mõtlema - kust saaks asju soodsamalt, kuidas säästlikumalt läbi ajada, mis asju me saaks ise teha, kes meid aidata ja juhendada võiks. Vabatahtlikuna tegutsemine paneb ennast ka rohkem tundma ühiskonnas vajaliku lülina.

Mis on teie arvates te isiklik suurim saavutus?

Tom: Igal õhtul, kui pea patja puudutab ning mõtlen korda läinud päevast, kus midagi tagantjärgi muuta ei tahaks, on omamoodi saavutus. Usun, et väikestviisi saavutus on ka see kuhu jõudnud olen.

Taavi: Võitjad ei karda kaotada - kaotajad aga kardavad. Arvan, et ebaõnnestumine käib edu juurde - kui väldid ebaõnnestumisi, siis väldime ka elu. "Õiget" sündmust ootama jäädes võibki ootama jääda. Julge pealehakk ei ole pool võitu, vaid ongi võit.

Olen rahul oma valikutega nii haridusteel kui ka ametialaselt. Olen jõudnud juba väga palju saavutada, mille üle on mul ainult hea meel. Kindlasti peab ära mainima, et suureks abiks on alati olnud ka mu lähemad - perekond, vanaema ja sõbrad.

Kuidas üldse teie lähedased suhtuvad vabatahtlikku tegevusse?

Taavi: Väga positiivselt. Sõpradele meeldib meie viis, kuidas me tegutseme. Ja tore on näha, et inimesed leiavad aja meiega kaasa mõelda ja meie ettevõtmist toetada.

Tom: Vabatahtlik tegevus ei saa olla kunagi halb, vabatahtlikkus sünnitab headust. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis ei saa sellesse suhtuda halvasti, ikka toetavalt ja positiivselt.

Kas on õnnestunud neid ka oma tegevustesse kaasata?

Taavi: Meil on hästi läinud - inimesed otsivad ise meie kontaktid ülesse ja võtavad meiega ühendust.

Tom: Usun, et inimesed, kes kas või seda projekti lihtsa klikiga jagavad, loevad ning selle üle mõtlevad on juba kaasatud. Mis siis rääkida veel neist inimestest, kes tahavad ja leiavad vahendeid, et annetada hea eesmärgi nimel

Millele soovite eelkõige oma vabatahtliku tegevuse juures tähelepanu tõmmata?

Tom: Neile, kellel ei ole antud võimalust tunda elust rõõmu. Nemad saavad seda teha teiste inimeste abiga. Lihtne on aidata, lihtne on tunda rõõmu lihtsatest asjadest!

Mida soovite/plaanite veel tulevikus korda saata?

Taavi: Kindlasti jätkata oma tegevust. Ja kindlasti veel suuremalt. Plaanis on ka luua eraldi mittetulundusühing ja miks mitte osaleda mõnes projektis.

Tom: Tulevikus üritame areneda edasi ja heatahtlikult ära kasutada neid inimesi, kelles oleme võitnud usalduse. Kui on inimesi, kelle heaks me saame midagi ära teha, siis anname me endast parima.

Millisel tasemel on Eesti vabatahtlikkuse kultuur?

Tom: Igal aastal muutub see järjest paremaks ning tahe olla vabatahtlik ja kohustustega hästi hakkama saada muutub järjest populaarsemaks. Hästi on see, et on palju võimalusi, palju organisatsioone, kus vabatahtlikuna osaleda. Samas on vabatahtlikkuse mõiste seadusandluses ähmane, ehk annab selle kallal tööd teha.

Taavi: Arvan, et ettevõtjad võiksid rohkem erinevatest vabatahtlikest projektidest osa võtta ja oma õla alla panna. Vähem tuleks mõelda enda kasu peale. Lisaks võiks vabatahtlikku tegevust propageerida juba algkoolist alates. Hästi aga on see, et Eestis on piisavalt häid inimesi ja eeskujusid.

TAAVI RAUNISTE (23) ja TOM RÜÜTEL (22)

"Taavi Rauniste ja Tom Rüütel on Kuressaarest pärit tudengid, kes korraldasid 2010. aasta suvel Facebookis heategevusliku kampaania "Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi". Nagu ütleb ka kampaania tunnuslause „Aita elust rõõmu tunda", hoolitsesid noormehed selle eest, et Saaremaa vaimupuudega lastel ei jääks toimumata iga-aastane suvelaager, mis ehk muidu üksluisena tunduvasse ellu pisut sära tooks. Tom ja Taavi viisid omal jõul läbi eduka Facebooki kampaania, teenides pideva suhetlemise ja igast edusammust teada andmisega inimeste usalduse ja toetuse. Nüüd soovivad noored luua mittetulundusühingu, et edaspidigi heategevusega tegeleda."

Ruth Rauniste

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta