Heikki Mutso on parimais aastais, nooruslik ja noortemeelne, abielus kolme lapse isa, kes väärtustab skautlust ja vabatahtlikkust. Noortega tegeleb Heikki 1990-ndate algusest ja aktiivselt 1995. aastast alates tänase päevani.

Mis ametit te siis peate, kui te ei tegutse parajasti vabatahtlikuna?

Hetkel töötan poole kohaga EELK Lääne praostkonnas SLEF eestitöö sekretärina (töö noortega) ja lisaks ehitaja ning elektrikuna.

Heikki, te olete skautluse eestvedaja. Miks skautlus oluline on?  

Peamiseks eesmärgiks on lühidalt öelduna püüd kasvatada noort inimest mitmekülgselt paremaks ühiskonnaliikmeks. Siinjuures olgu kasvõi üheks näiteks ja tahuks noorte füüsilise arengu parendamine raskemate välitegvuste (matkad, retked jne) näol.

Ise olen juba pikemat aega abikorraldaja ja nõustajana, püüdes anda noortele endile võimalusi ürituste korraldamiseks. Kuna sellised üritused on sageli mitmepäevased ja ekstreemsed, nõuab nende ettevalmistus suurt hoolikust ja detailset tähelepanu.

Olulisel kohal on isamaalisuse teema, silmaringi avardamine mistahes valdkonnas nagu loodus ja keskkond, üleelamise oskused jne.

Millised on teie ülesanded vabatahtlikuna? Kui palju aega Teil nende täitmiseks kulub? Kui kaua olete vabatahtlikuna töötanud?

Senini löön aktiivselt kaasa nii Eesti Skautide Ühingu (ESÜ) kui Lääne Skautide Maleva tegevuse korraldamises. Ühtlasi osalen aastaid maakonna noortetegemiste (maakondlik noortetöö tegijate ümarlaud) ja seiklusürituste korraldamises.

Viimasel ajal on peamiselt ülesanneteks juhtide koolitamine, nõustamine, abi suuremate ürituste korraldamisel, seiklustegevus jpm. Aega kulub erinevalt, vahel tekib nädalas mõni päev ka vabamat aega, aga mõttetegevus on enamasti pidevas töös ja sõrm on pulsil iga päev.

Mis teid ennast vabatahtlikuna tegutsema innustab?

Hea küsimus! Ilmselt on selleks olnud kaasasündinud sisemine "rahutus". :)

Miks otsustasite tegeleda just noortega?

Kuna ise olen noortemeelne ja mulle meeldib igasugune põnev tegevus, mind innustavad ühe uued ja uued väljakutsed, siis tänu kokkupuutele skautluse ning paljude noortega, millele lisandub veel soov neile midagi huvitavat pakkuda, olen otsinud võimalusi kõige selle ühendamiseks. Olen piisavalt näinud ja kogenud ka ise, et teada noorena kogemise olulisust.

Milliseid projektid on teil praegu käsil?

Tänase seisuga valmistame kodumalevas ette uut seiklustegevuse töörühma eakamate noortega, kellega võiks aastaringselt välja minna üritusi korraldama. ESÜ liinis, kus kuulun Erna staapi, käivad "Erna matk 2011" ettevalmistused. Ja muidugi on lisaks palju pisiprojekte.

Kas mõni vabatahtlikuna tehtud töödest on teile olnud eriti südamelähedane?

Mõned aastad tagasi ESÜ tegevuse raames, mil olin peastaabis vanemskautide ja rändurite tööalajuht, sai käivitatud kaugmatkaja kursus, mis kujutab endast mitmeastmelist mägimatkamise alast koolituste sarja. Selle käigus kahekordistasime juba aastaga osalejate arvu ja oleme jõudnud teha ka mitu huvitavat piiritagust mägimatka. Lisaks muidugi langevarjukoolitused noortele jne.

Ja kui mingi etapp on saavutatud, on ülim rõõm näha noorte nägudelt rahulaolu, et mingi uus, niisama kättesaamatu tegevus on hästi korda läinud ja noored on saanud kui enda toonust tõsta.

Millised on teie tulevikuplaanid?

Ikka jätkata kuniks tervist ja võimalusi :)

Kuidas te vabatahtliku tööga tegelema sattusite? Kas olete kogu aeg tegelenud noortega?

Tegelikult tegelen noortega juba pikka aega, aga vabatahtlikkuse mõiste on minu jaoks pigem päevatööst ülejääv osa, millele on paarikümne aasta vältel kulunud ikka väga palju tunde ja ressursse.

Kuidas teil õnnestub ennast põhitöö ja vabatahtliku töö vahel jagada?

See on muutunud viimastel aastatel aina raskemaks, eriti nüüd MASU ajal, mil omadki lapsed vajavad rohkem kooliraha ja selle nimel tuleb palehigis leiba teenida. Aga nagu paljud ütlevad, et kes teeb, see jõuab. Püüan minagi teha :)

Kuidas suhtuvad teie lähikondlased vabatahtlikku tegevusse?

See on hea küsimus! :) Siinjuures on kaks suhtumist, kas vaadatakse poolehoiu ja heakskiiduga või peetakse täiesti segaseks, et miks sa seda teed, mida see sulle annab. Pigem ju aina võtab!

Millisel tasemel on teie arvates Eesti vabatahtlikkuse kultuur? 

Minu arvates on viimastel aastatel olnud vabatahtlik töö järjest rohkem kajastatud ja inimesed  näevad-kuulevad sellest üha enam ning võtavad ka ise tuld. See on vägagi positiivne!

Ise oleme püüdnud laste ja noorte kaudu sütitada lapsevanemaid, kuid maapiirkondades on vanemad sageli leiva teenimisega niivõrd hõivatud, et neid muuks tegevuseks enam ei jagu. Loomulikult on erandeid.

Ise olen ammu mõistnud, et vabatahtlikku tööd teevad vaid fanaatikud või "rumalad", kel sündides pisik sees, aga see mõiste loksub kindlasti laiematesse raamidesse alles siis, kui inimeste elatusjärg paraneb rahuldava tasemeni. Nii on see ka välismaailmas!

Mida ütleksite inimesele, kes ei ole veel vabatahtliku tegevusega kokku puutunud?

Ära vaata seda kui vabatahtlikku tegevust, tunne huvi ja leia endale midagi põnevat. Kõik ülejäänu on aja küsimus (peagi ei paista varbaidki), sest üsnagi ruttu märkad, et mida rohkem annad, seda enam saad tagasi ja kõik ei ole vaid materialismis kinni.

Kas teie organisatsioon vajab ka uusi vabatahtlikke?

Ikka vajab, eriti pühendunuid, sest noortega töö on üldjuhul kestev projekt ja teisiti on kõik pinnapealne vorm. Loomulikult on ka lühiajalisi projekte ja igasugune muu abijõud erinevatel juhtudel on samuti väga teretulnud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta