Kas teate, kes tekitab maailma majandusele kõige suuremat kahju? Vargad? Sõda? Terroristid? Vale puha! Loodus oma õnnetustega on see, kes suurima kahjustaja au endale võtab.

Igal aastal kannatab looduskatastroofide tõttu vähemalt 250 miljonit inimest. Seda seetõttu, et ligi pool maakera rahvastikust (umbes 3 miljardit inimest) elab katastroofiriski piirkondades. Looduskatastroofide hulk on 1970ndatest aastatest alates peaaegu kolmekordistunud ja ohvrite arv üle kolme korra suurenenud. Loodusõnnetustes hukkunute arv on siiski märgatavalt vähenenud. Näiteks nälg ja sellest tulenevad haigused tapavad iga nädal sama palju inimesi kui Lõuna-Aasia hiidlainekatastroof 2004.aasta jõulude ajal.

2007.aastal toimus üle maailma 874 suuremat ilmast põhjustatud õnnetust. Seda oli 13% enam, kui 2006.aastal. 1980ndatel aastatel registreeriti keskmiselt 300 suuremat ilmakatastroofi aastas. 1990ndatel suurenes iga-aastane ilmast põhjustatud õnnetuste arv 480-ni. Viimase 10 aasta sama keskmine on olnud 620 juhtumit aastas.

Ilmast tingitud õnnetused jagatakse meteoroloogilisteks, hüdroloogilisteks ja klimatoloogilisteks. Meteoroloogiliste juhtumite hulka loetakse erinevad tormid (nt orkaanid, taifuunid, tuulispasad, äikese- ja lumetormid ning troopilised rajud). Hüdroloogiliste õnnetuste hulka kuuluvad erinevad üleujutused ja vedela massi liikumised. Klimatoloogiliste juhtumite hulka kuuluvad ekstreemsed temperatuurid (külmalained, kuumalained, ekstreemsed talvised tingimused), põuad ja tulekahjud (metsa-, võsa- ja rohumaatulekahjud ning linnapõlengud).

Kui vaadelda laiemalt looduskatastroofe, siis peab ära mainima ka maavärinad, tsunaamid, vulkaanipursked ja kuiva pinnase järsud liikumised.

2007. aastal moodustasid ilmast tingitud õnnetused 91% kõikidest looduskatastroofidest. Erinevate hinnangute põhjal võib kuni 81% maailma majanduskadudest kirjutada looduslike katastroofide arvele. Kolmandik maailma toitlustusprogrammi WFP poolt abistatavatest 100 miljonist inimesest on looduskatastroofi ohvrid.

Summa, mis kulus looduskatastroofide tagajärgede likvideerimiseks oli eelmisel aastal 69 miljardit dollarit. Võrreldes 2006. aastaga kulus looduskatastroofidele 36% enam raha. Siinkohal tuleb mainida, et 2006. aasta oli üsna odav aasta. 2005. aastal kulus looduskatastroofide peale 214 miljardit dollarit ja aasta varem 108 miljardit dollarit.

Suure osa kahjudest kannavad kindlustusfirmad. Maailma siiani suurima kindlustuskahju tekitas 2005. aastal Louisianas, Mississippis ja Alabamas möllanud orkaan Katrina, mille üldistatud kahju mõõdetakse summas 34,5 miljardit dollarit. Kogu Katrina kahju USA lõunaosariikides ulatus 125 miljardi dollarini.

Eelmise aasta kõige kulukamaks looduskatastroofiks oli kindlustuste jaoks Euroopas möllanud torm Kyrill. Kõige ohvriterohkemaks katastroofiks oli 2007.aastal Bangladeshis tegutsenud tsüklon Sidr (ülemisel fotol; NASA) , mis tekitas kahjustusi 900 000 kohalikule perele ja tappis mitu tuhat inimest.

Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Allikad: maailmakool.ee; worldwatch.org; postimees.ee; NASA

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta