Alguses räägiti jäävabast põhjapoolusest 2050. aasta kontekstis. Seejärel pakuti juba aastat 2030. Viimaste uurimuste põhjal on juba sellel suvel 50%-line tõenäosus, et Arktika saab jäävabaks, teatas uudisteportaal Treehugger.com.
Põhjapooluse sulamine ei oleks nii dramaatiline, kui Gröönimaa või Antarktika sulamine. See mõjutaks veetaset oluliselt vähem.
Kui jää peaks sulama, siis asenduks valge peegeldav jäine ala tumeda merepinnaga. Jää kadumine toob kaasa albeedo vähenemise. Albeedo on peegeldunud ja neeldunud valguse suhe, mida sageli väljendatakse ka protsentides 0...100% (vaata joonist). Väiksem albeedo tähendab suuremat pealelangeva kiirguse hulka. See omakorda toob kaasa planeedi temperatuuri veelgi kiirema tõusu.
Maakera põhjapoolse jäämütsi hävimine toob tõenäoliselt kaasa ka temperatuurikõikumised põhjapoolkeral. Arktika toimib nagu hiiglaslik õhukonditsioneer, mis jahutab poolt planeeti ja aitab toimida õhu- ja veevooludel.
Jääb loota, et maailma asub tegutsema enne, kui peame rääkima täielikust jäävabadusest Antarktikas või Gröönimaal.
Joonis: et.wikipedia.org
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
