2015. aasta pakkus paljugi põnevat ka tuuleenergeetika valdkonnas. Järgnevalt käsitleme viite tähtsamat muutust:

  1. Tuuline aasta tõi kaasa tuulikute kolmandiku võrra suurema elektritoodangu

Üle pika aja oli Eestis tuuline aasta. Et tuulekiiruse suurenemise ja tuuleenergia toodangu kasvu vahel on kuupsõltuvus, siis ehkki 2015. aastal uusi tuuleparke ei lisandunud, kasvas tuulikute toodang märkimisväärselt ulatudes ligi 10 protsendini Eesti kogu elektritarbimisest.

Kui aasta varem tootsid tuulikud 12 kuuga 576 GWh, siis 2015. aastal ületas nende elektritoodang 740GWh. Sellest piisab umbes 300 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks.

  1. Täitus toetatava tuuleenergia 600GWh mahupiirang

Tuulikutele on toetust võimalik maksta kuni 600 GWh eest kalendriaastas. Kuna tuulikud pole eales Eestis nii palju elektrit tootnud, siis pole see piir praktikas ka varem rakendunud. 2015 aasta jõulude ajal sai verstapost esmakordselt ületatud, mis tähendab, et pärast seda tuuleenergiat sel aastal rohkem ei toetatud.

Esmakordne 600 GWh piiri ületamine on kahjuks ka signaal investoritele, et rohkem tuulikuid riik elektrisüsteemi hetkel ei oota. Pariisi kliimakokkuleppe valguses, kus 90% maailma riikidest lubab taastuvenergia kasutamist suurendada ning 70 riiki näeb tuuleenergiat selles võtmetehnoloogiana, jätab muidu innovatiivne Eesti endast üsna mahajäänud mulje.

  1. Algas Repoweringi ajastu - rohkem elektrit väiksema arvu tuulikutega

Seda, et riik hetkel tuuleenergia kasutuselevõttu ei soosi näitas ka 2015. aastal lisandunud uute tuuleparkide arv – 0. Küll aga jõudis lõpule Eesti esimene renoveerimisprojekt – Sõrve poolsaarel Saaremaal demonteeriti kolm vana Vestase tuulikut ning asendati need ühe tänapäevasega.

Tänu ulatuslikule teadus- ja arendustööle on tuuleenergia tehnoloogia viimastel aastatel teinud arengus suure hüppe. Võrreldes 1995. aastal ehitatud elektrituulikutega toodavad tänapäeva tuulikud 15 korda rohkem elektrit. Usume, et trend tuulikuid efektiivsemate vastu välja vahetada hakkab ka Eestis rohkem levima.

  1. Võeti vastu esimesed merealade planeeringud

Valminud on Eesti esimesed merealade planeeringud, mis määravad piirkonnad ja tingimused erinevatele merekasutusviisidele, sh ka meretuulikute kasutuselevõtuks. Esimesena koostati merealade planeering Pärnu ja Hiiumaa maakonnas, kus mõlemad planeeringud on maavanemate poolt vastu võetud ja ootavad kehtestamist.

Tuuleenergeetika arenduspiirkonnad määras vabariigi valitsus määranud juba 2012. aastal, kuid nüüd on Hiiumaa ümbruses ja Pärnu maakonnaga piirnevates merealades täpsustatud meretuulikute paiknemine meres ja seatud ka eeltingimused meretuuleparkide rajamiseks.

  1. Tõstsid pead esimesed energiaühistud

Hetkel käimas oleva energiarevolutsiooni üks iseloomulikke jooni on, et seni vaid suurte energiamonopolide mängumaale on sisenenud tavalised tarbijad. Tänapäeval võib igaüks meist valida kellelt ja millist elektrit ostame. Võime päikesepaneeli või väiketuuliku abil energiat ka ise toota, kuni selleni välja, et loobume võrguettevõtja teenustest ja elame nö off-grid. See on mujal maailmas kaasa toonud energiaühistute tekkimise laine ning 2015. aastal viis Arengufond läbi Energiaühistu Mentorprogrammi, kus kaardistati ka Eesti energiaühistute potentsiaali ning koostati energiaühistute sotsiaalmajanduslike mõjude ja õigusmõjude analüüsid.

Üks energiaühistute mentorprogrammis kaasa löönutest oli Ruhnu saar, kus puudub elektriühendus maismaaga ning sõltutakse diiselgeneraatoritega toodetud elektrist. Kohalik kogukond tahaks aga saare elektrivarustuse lahendada kohalike taastuvate energiaallikate, energiasalvestuse, automaatika ning tarbimise juhtimise baasil. Programmi raames korraldati saarel Tuuleenergia klastri juhtimisel ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel väiketuuliku iseehitamise kursus, kus kohalikud ka aktiivselt osa võtsid.

Videot ligi nädal kestnud töötoast saab näha siit:



Sarnased artiklid