Keskkonnaministri määrusega eraldatakse 3 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendeid lõhe, jõeforelli, meriforelli ja –harjuse rändetingimuste tagamiseks paisudest üles- ja allavoolu.

„Paisud on Eesti vooluveekogudes suureks probleemiks, kuna killustavad vooluveekogu kui kalade elupaika. Lisaks takistavad paisud siirdekalade rännet kudemis- ja elupaikadele,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunik Peep Siim.

Keskkonnaministri 2004. aasta määrusega nr 73 „Lõhe, forelli, meriforelli ja –harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimetatud erilist kaitset vajavatel vooluveekogudel on siiamaani 40 paisu, mis on kaladele läbimatud. Veeseaduse järgi on sellistele jõelõikudele rajatud paisude omanikel kohustus tagada kalade rändetingimused.

Uue määruse kohaselt saavad nimetatud jõgedel või muudel vooluveekogudel asuvate paisude omanikud taotleda SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu raha kalapääsude rajamiseks. Kokku on planeeritud korraldada 2-3 avatud taotlusvooru, millest esimese kuulutab KIK välja lähinädalatel.

Toetuse suurus on kuni 85% projekti kuludest. Paisudele, mida ei kasutata majandustegevuses, on lisaks ühtekuuluvusfondi eraldusele võimalik toetust taotleda ka KIK-i keskkonnaprogrammist. Selliselt on võimalik kalapääsu rajamise finantseerimine kuni 100% ulatuses avalikest vahenditest. „See on eriti füüsilistest isikutest paisuomanikele väga oluline, kuna kalapääsude ehitamine on küllaltki kulukas tegevus,“ lisas Siim.

Toetuse eesmärk on kaitsealuste kalaliikide ja elupaikade seisundi parandamine. Meede aitab kaasa rannikumeres elutsevate siirdekalade kaitsele ja suurendab kalade populatsiooni.

Käesoleva aasta lõpuks on juba eraldatud 20 miljonit eurot EL struktuurivahendeid, millega on ligi 90 paisul tagatud kaladele läbipääs. Uue määruse kaudu toetab Keskkonnaministeerium kalapääsude rajamist veel vähemalt 12 paisule.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta