Seoses rebaste järjest suureneva tungiga linnadesse on Tartu Ülikooli zooloogid eesotsas Urmas Saarma ja Liivi Plumeriga aasta algusest alates viinud läbi uuringut „Punarebased Eesti linnades ja nendega seotud võimalike probleemide kaardistamine”, mis on osa suuremast rebaste uurimisprojektist.

Maikuu keskpaigaks oli inimestelt üle Eesti laekunud 1111 vastust. Kõige aktiivsemad teavitajad olid inimesed vanuses 21–40. Vastuseid oli 31 linnast, kõige rohkem teatati linnarebastest Tartust, järgnesid Tallinn ja Pärnu.

TÜ zooloogia osakonna vanemteadur Urmas Saarma sõnul suhtub enamik inimesi linnades luusivatesse rebastesse üldjuhul positiivselt, üle poolte vastanutest arvas, et rebased neid linnades ei häiri või neile isegi meeldib rebaseid linnas kohata.

"Siiski, ligi kolmandik vastanutest tundis ennast häirituna ja 7% avaldas arvamust, et rebased tuleks inimasustustes täielikult hävitada. Peamisteks probleemideks peetakse ohtu, et rebased võivad levitada inimestele ja koduloomadele ohtlikke haigusi," selgitas Saarma ja lisas, et tänu edukale vaktsineerimiskampaaniale on rebaste arvukus Eestis viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud ning loomad loodavad linnadest lihtsamalt toitu leida.

Pooled vastajad olid rebast näinud samas paigas korduvalt ja kõige sagedamini hämaras või pimedal ajal. Valdavalt nähti rebast niisama toimetamas, kuid paarikümnel korral häirisid nad koduloomi, tuhnisid prügikastis või sõid koduloomadele pandud toitu.

Kui enamasti ei täheldatud rebaste välimuses midagi ebaharilikku, siis ligi 7% vastajatest nägi rebast, kelle keha või saba oli osalistelt karvadeta – uurijate sõnul võis antud juhtudel olla tegu kärntõves loomaga.

Uuring kestab aasta lõpuni ja teaduslike analüüside tulemused tehakse teatavaks kevadel 2012.

Anna teada, kui märkad linnas rebast! Internetiküsitluse leiad siit.