Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) lõppes taotlusvoor, kus oli võimalik taotleda toetust vooluveekogude seisundi parandamiseks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavasse vooru laekus 12 taotlust, mille toetussooviks on üle 140 miljoni Eesti krooni. Vooru eelarves on toetusteks ette nähtud 50 miljonit krooni, rahastusotsuseid on oodata uue aasta märtsiks.
Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) lõppes taotlusvoor, kus oli võimalik taotleda toetust vooluveekogude seisundi parandamiseks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavasse vooru laekus 12 taotlust, mille toetussooviks on üle 140 miljoni Eesti krooni. Vooru eelarves on toetusteks ette nähtud 50 miljonit krooni, rahastusotsuseid on oodata uue aasta märtsiks.
- Veemajandus
- Keskkonnainvesteeringute Keskus
- 2. november 2010
- Kalapääsu pildistas keskkonnaministeerium.
Laekunud taotlustest üheksa on seotud kalatreppide rajamisega ja kaladele liikumisteede avamisega, ülejäänud kolm on jõgede ja järvede tervendamisega seotud projektid. "Kuna meetme peamiseks eesmärgiks on kalade rändetingimuste parandamine, on taotluste selline jagunemine väga hea," sõnas KIKi projektikoordinaator Ööle Janson. Valdav enamus laekunud taotlustest on MTÜ-de poolt esitatud, kuid on ka kohalikke omavalitsusi ning äriühinguid.
Lõppenud taotlusvoor on esimene, kus veekogude tervendamiseks toetust taotleda sai. "2011. aasta esimesel poolel avaneb juba järgmine taotlusvoor, kuhu saavad taotlema tulla need, kes esimesse vooru oma taotlusega ei jõudnud," lisas Janson. "Kokku on praegusel rahastusperioodil ehk aastateks 2007-2013 vooluveekogude parandamiseks avatud taotlusvoorude kaudu toetust anda 150 miljonit krooni."
Eesti vooluveekogude üheks probleemiks on nii inim- kui loodustekkelised paisud, mis mõjutavad veekogu seisundit, muutes näiteks kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistades kalade liikumist kudemispaikadesse. Lisaks mõjutab vooluveekogu piiramine paisuga ka veekogus olevat veehulka ning selle temperatuuri, mis võib kaasa tuua vetikate vohamise ja veekogu kinnikasvamise. Lõhejõgedel on umbes 150 paisu, millel tuleb 2013. aastaks tagada kalade vaba liikumine. Kõigil teistel paisudel tuleb kalade vaba liikumine tagada hiljemalt aastaks 2015 kui seda peab vajalikuks eksperthinnang.
2000. aasta mais tegevust alustanud Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid ning rakendab rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodi müük ja toetuste vahendamine). Ühtlasi on KIKist võimalik keskkonnaprojektide arendamiseks laenu taotleda.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta