Uut kogukonda rajades kerkib küsimus, mis on kõige olulisem, millele toetuda. Sattusin hiljuti lugema raamatut, mis maalib pildi ühe kogukonna sünnist ja kasvamisest. Richard Adamsi „Watership Down“ võimaldab mõtiskleda paljudel kogukonda puudutavatel teemadel. Seekord piirdun enda arvates olulisima joonega selles, milleks on iga kogukonnaliikme eriomaste annete märkamine ja nendele toetumine.
Jänestest rääkiva loo suur seiklus algas hetkest, mil olemasolevas kogukonnas üsna madalat positsiooni omav ja üldiselt imelikuks peetav jänes nimega Fiver rääkis oma vennale Hazelile, et tunneb lähenemas kogukonda ähvardavat ohtu. Ta ei osanud oma tunnet millegagi selgitada, kuid eriti tugevaks muutus see tunne puust tahvli lähedal, millel on teade selle koha peatselt ehitusplatsiks saamisest. Hazel, kes ainsana teadis, et Fiveri tundmised on tavaliselt õiged, aitas tal peajänese jutule saada ja paluda, et kõik jänesed evakueeritaks. Peajänes naeris nad välja, kuid sellest hoolimata õnnestus neil veenda veel mõned jänesed kaasa tulema ja põgeneda.
Kaasa tulid Bigwig, kes nad valvurina peajänese juurde sisse lasi ja seega tulevikulootuse kogukonnas kaotas; naaber Dandelion; Blackberry, kes arvas, et puust tahvel on inimeste viis üksteisele märke edastada; Fiveri väike arglik sõber Pipkin, kelle kaasa meelitamiseks palju aega kulus; kaasatulijate otsingul leitud Hawkbit; tugev noor sõjaväelootuse, kuid kannatamatu iseloomuga Buckthorn; noored poolnälginud Speedwell ja Acorn; ning peajänese vaikne ja otsekohene vennapoeg Silver, keda kaaslased sõjaväes sugulussidemete pärast halvustasid.
Hazel teadis, et esimesena ennast kaasa pakkunud sõjaväelane Bigwig oleks seltskonnas väga kasulik, kuid kartis ka, et tüli norima kippujaga tuleb probleeme. Ometi ei näidanud ta oma kahtlusi välja ja ütles vaid, et rõõmustab tema tuleku üle. Hawkbiti mäletas Hazel ühises urus veedetud viiest talvepäevast kui aeglast, rumalat ja tüütut jänest, kuid leidis, et praegu pole aeg valimiseks ja teadis, et peamiselt on neil lootust kaasa saada vaid madala positsiooniga jäneseid. Hazel otsustas kohe alguses, et ei lase kellelgi teistest väiksematele Fiverile ja Pipkinile liiga teha ning teel tuli tal korduvalt nende heaolu, Fiveri tundmuste arvestamise ja Pipkini järeleaitamise eest seista. Blackberry arukad tähelepanekud, Dandelioni kiired jalad ja õigel hetkel õigel teemal vestetud lood, Bigwigi aukartust äratav kogukus ja jõud, Pipkini väike kogu ja kasvav vaprus nagu ka kõigi teiste vaprus, võitlusoskused ja kokkuhoidmine kindlustasid, et seltskond jõudis Fiveri kujutletud kohta ja rajas seal elujõulise koloonia.
Hazel arvestas valikutes, et igaüks saaks oma andeid tugevdada ja näidata. Ta seadis Pipkini võõrasse kogukonda sisenemisel strateegiliselt tähtsale kohale, et tema väikest hinge soojendada ja et ta end kordki tähtsana tunneks. Tasuks jäid kaaslased oma annetele kindlaks ja katsid Hazelit, kui ta oli rumalaid valikuid tegemas ning Pipkini kasvanud vaprusest oli kasu nii Hazeli kui Bigwigi elu päästmisel. Kuigi Hazel teadis, et Fiveri tundmused on tavaliselt õiged, kulus mitu korda neist mööda vaatamist ja ohtu sattumist enne, kui ta selle lõplikult selgeks sai. Kuid selgeks sai see kõigile ja kui alati skeptiline Bigwig kohtus võõras kogukonnas nägijast emajänesega ning Fiveri esimese pesakonna üks poegadest ilmutas nägija tunnuseid, siis mõlemal juhul tunti need ära vajaliku andena, mis kogukonda kaitseb ja aitab.
Hazeli moto läbi kogu seikluse oli, et igaühte on vaja. Kedagi ei jäeta maha, ühtegi kogukonnaga liituda soovijat ei lükata tagasi, ühtegi võimalust midagi kasulikku õppida või uusi sõpru leida ei saa raisata. Teiste jäneste pahameeleks aitas Hazel hädas hiirt, kes hiljem andis neile teada eriti maitsvate taimede kasvukohast ning teatas lähenevatest vaenlastest. Samuti suunas ta kogukonna hoolitsema üsna agressiivse suhtumisega vigastatud kajaka eest, kes sai nende igatalviseks külaliseks, aitas neil leida emajäneseid ja neid vaenuliku kogukonna eest kaitstes andis neile üleloomuliku kuulsuse. Hazeli tegude taga olev hoolimine oli küll kaetud ratsionaalsete seletustega, kuid hakkas külge isegi Bigwigile, kes põgenedes militaristlikust kogukonnast, kust nad emajäneseid kaasa meelitasid, võttis kaasa ka surma ootava vangi. Blackavar, kes vangina oli armetu ja väeti, osutus eluvaimu tagasi saades vägagi vajalikuks metsas liikumise spetsialistiks.
Teel liitusid 11 retke alustanud isajänese seltskonnaga teisest kogukonnast põgeneja Strawberry, kes osutus kasulikuks uudsel moel uru ehitamisel; 3 lahti päästetud puurijänest, 2 neist emajänesed, nende seas kogukonna esimese pesakonna ema angoorajänes Clover; kapten Holly, kes püüdis kogukonda takistada kodust lahkumast, kuid peale inimeste tekitatud hävingut nad vigastatuna üles otsis, et vabandust paluda; 10 militaristlikust kogukonnast põgenema meelitatud emajänest, kellest üks teel hukkus. Nende seas olid ka nägija ja juhi võimetega Hyzenthlay ning Fiveri kaasa Vilthuril.
Isegi rünnanud ja kaotanud militaristliku kogukonna 4 liiget, kes alla andsid, sulandusid uude kogukonda. Nende abiga ja koostöös militaristliku kogukonna uue juhiga, kes vana juhi alluvuses järjekindlalt nende vastu tegutsenud oli, rajati kahe kogukonna vahele uus, mis täideti oma kogukondadest lahkuvate noortega. Hazeli kogukonnas uute kommetega harjunud rajajad oskasid selleks ajaks juba olla paremad jänesed, kui nad oma vanas kogukonnas olid ning uus loodav kogukond tuli sellevõrra parem.
Hazeli peamised tugevused juhina ja jänesena olid koostööoskus ja võime kõiges ja kõigis midagi väärtuslikku näha. Kuna ta toetus kõigile ja oli alati valmis kõigilt õppima, ei olnud kogukond tema nägu, vaid kõigi selle liikmete nägu. Loo olulisim kokkuvõte on välja öeldud raamatu keskel, lk 129: Nad olid saanud lähedasemateks ning väärtustasid ja toetusid üksteise võimetele. Nad teadsid nüüd, et just neist ja mitte millestki muust sõltuvad nende elud ja nad ei kavatsenud raisata midagi, mis neil omavahel olemas oli. See on oluline tarkusetera ka ökokogukondi rajavatele inimestele.
Artikkel pärineb käesoleva aasta juunis ilmunud Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakirjast KoguKonnad, mille ilmumist toetab Avatud Eesti Fondi Vabaühenduste Fond.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
