Ilm on läinud suviseks ja kogu loodus õitseb ja võib-olla ka sumiseb. Leia aega pühapäevamõtiskluseks.
Öö enne päeva
Kaselatvade
mustendavad
ladvaküünised
sirutuvad
lõputusse
sügavtumedasse
tähistaevasse,
kuusetipulised
metsahambad
haaravad
Suure Vankri
servadest,
püüeldes
tundmatusse
särasse,
kahanev kuusirp
mahutub mu
hõõguvatesse
peopesadesse,
... pimeduseväest
ammutub
minusse uus
valge
päev.
Loe Piia eelmist luuletust siit!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta