Meie juba traditsiooniliseks saanud Pühapäevamõtiskluses võrdleb Piia Kokka armastust ämblikuvõrguga.
Kummardus iseendale
Armastus kasvab
ämblikuvõrguna-
algab
väikesest selgest
täpist,
keerleb niithaaval
ümber iseenda,
teeb tiire
päikeses
ja kosub
vihmas,
saab suureks
ja tugevaks,
imeilusaks
kordumatuks mustriks,
kuhu punutud
päevade peegel
ning ööde rahu-
see on
kummardus
iseendale.
Loe Piia varasemat luuletust siit
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
