Pahkla Camphilli küla ootab endale appi hakkajaid vabatahtlikke, kes kogukonnaga liituksid ning perekondlikus õhkkonnas oskustele vastavaid ülesandeid täita aitaksid. Seni on külas abiks käinud mitmeid priitahtlikke välismaalt, kes on omavahel suhtlemiseks loonud lausa eraldi Facebooki lehe. Siitsamast Eestist pole aga ükski vabatahtlik seni teed Pahkla Camphilli külani veel leidnud. Selle põhjuste üle mõtiskles ja küla elu-olu tutvustas Bioneerile Katarina Seeherr.

Camphilli külade näol on tegemist intellektipuudega inimestele mõeldud kogukondliku elukorraldusega, kus elatakse ja töötatakse kõik koos. Üle maailma on Camphilli koos elamise ja töötamise põhimõtete järgi asutatud üle saja sarnase kogukonna.  

Eestis asub üks selline küla Raplamaal Pahklas, kus on kaasatud nii kohalikud kui ka välisvabatahtlikud, kes koos külaelanikega kogukonnas töötavad. Pahkla külakogukonnas on praegu neli peremaja, millest igas elab 7-10 inimest. Kõik Pahkla Camphilli pere liimed aitavad võimeid mööda kaasa kodu õhkkonna ja heaolu loomisele.

Abikäsi oleks aga juurde vaja alati ning nii ootab Pahkla Camphilli küla endale appi nii pikaajalisi vabatahtlikke, kes elaksid ja töötaksid kogukonnas, kui ka neid, kes aitaks projektide kirjutamisel ja erinevate ideede ellu viimisel

Katarina Seeherr, kui palju Pahkla Camphilli külas praegu inimesi elab?   

Pahkla Camphilli Külas elab 17 erivajadusega inimest, seitse kaastöötajat, kolm last ja kaks vabatahtlikku. Erivajadustega inimesed on vanuses 21 kuni 57 aastat.

Kuidas on nad tee Pahkla Camphilli külasse leidnud?

Erivajadusega inimesed tulevad meile sotsiaalkindlustusameti kaudu kui rehabilitatsiooniplaan neile kogukonnas elamise teenust ette näeb.

Mille poolest erineb Pahkla Camphill küla näiteks Maarja külast.

Camphilli külasid on üle maailma juba üle saja. Esimese Camphilli küla rajaja oli Austria arst Karl König (1901-1966), kes oli veendunud, et erivajadusega lapsed ei pea elama lastekodus vaid peresarnases elukeskkonnas. Ta alustas selle tööga 1939. aastal Šotimaal, Camphilli mõisas Aberdeeni ligidal. Lapsed said ka kõik kooliharidust, mis sellel ajal oli Sotimaal alles väga uus mõte. Kui lapsed said Täiskasvanuks, vajasid nad teistsugust elukorraldust.

Nii loodigi esimene küla täiskasvanud erivajadusega  inimestele Inglismaal Botton Village´s. Camphilli külades elavad ja tegutsevad töötajad koos erivajadusega inimestega nagu tavalises peres. Oma talus jätkub tööd kõigile, oskused tulevad tegevuse käigus.

Maarja Külast erineme selle pärast, et seal elavad ja töötavad teised inimesed, kes annavad oma  külale sellise näo, nagu nemad seda ette kujutavad. Teistsugus elukogemused kaastöötajate ja erivajadustega inimeste poolt kujundavad välja ka teised vormid.

Erineme Maarja Külast ka selle poolest, et meil on oma talupidamine – 120 hektarit maad, mida tuleb harida, mõjutab meie igapäevast elu.Meil on loomad – lehmad, sead, lambad, kanad, kelle eest me koos  hoolitseme.  

Pahkla Camphilli külas on oma talupidamine ning peetakse mitmeid loomi Foto: Katarina Seeher

Kui palju on elanikele lisaks abistavat või juhtivat personali?

Igas majas elab perenaine, kes maja elu kordineerib. Töökodades või farmis töötavad ka inimesed, kes ei ela tegelikult külas.  

Mitu vabatahtlikku Pahkla Camphill küla juures tegutseb?

Hetkel on meil 2 vabatahtlikku, loodame et sügisel on vähemalt 4.

Millised on nende ülesanded ning kuidas omavaheline sujub koostöö?

Vabatahtlikud elavad ja aitavad peremajades ja töötavad farmis ning aias. Nad õpivad lüpsmist,  töötavad piimaköögis, aitavad igasuguste farmitöödega ja talvel ka töökodades. Vabatahtlikud aitavad organiseerida ka vaba aja tegevust. Töötame koos nagu üks suur pere,  igaüks teab, mida teised teevad, ja leiab oma koha vastavalt oskustele ja huvidele. Samuti toimuvad koosolekud, kursused ja vestlused.

Kust te vabatahtlikke olete leidnud ja milline on senine kogemus nendega?

Oleme leidnud vabatahtlikke välismaalt Euroopa Vabatahtliku Teenistuse või teiste Saksa ja Austria organisatsioonide kaudu. Palju tööd on seotud sellega, et õigeid inimesi leida. Need, kes tulevad, on tavaliselt suurepärased inimesed, kes tahavad ennast proovile panna, ja on suure elukogemuse poolest rikkamad, kui nad aasta pärast ülikooli lähevad. Vabatahtlikke Eestist ei ole meile veel tulnud, võib-olla ei ole nad meist lihtsalt kuulnud. Küll on siin aga olnud mitmeid sotsiaaltöö praktikante, kes on meid ka hiljem korduvalt abistanud.

Mille juures saavad vabatahtlikud eelkõige abiks olla?

Me teeme enamiku oma töödest koos erivajadusega inimestega. Vabatahtlikud on kaasatud kõikides töödes : majades, farmis, aias, töökodades.

Milline on külas päevakava ning elukorraldus?

Hommik algab laudatööde ja lüpsmisega. Peale hommikusööki tehakse argipäevadel erinevaid töid majades, farmis, aias või töökodades kuni kohvipausini, pärast mida tehakse jälle tööd kuni lõunapausini. Peale lõunapausi kuni õhtusöögini lähevad kõik toimetused edasi. Pärast õhtusööki toimuvad erinevad vaba aja tegevused – laulmine, lauamängude mängimine jne.              

Majades korraldab iga pere oma elu koos. Laudas on kindlad tööd, mida tegema peab.      Farmis ja aias kirjutavad aastaajad ette, missugused tööd parajasti käsile tuleb võtta.

Küla elanikud põllul tööhoos Foto: Katarina Seeherr

Mida kujutab endast ühine hommikumõtisklus?

Igas peres toimub väike kogunemine enne hommikusööki ja see on igas majas omamoodi. Näiteks Tamme majas loeme ühe piiblilõigu  ja laulame ühe laulu.

Kuidas on jaotatud, kes milliseid ülesandeid täidab?

On kindel laudameeskond, aiameeskond, töökodademeeskonnad. Majade poolt on koostatud kindlad tööplaanid, kes millal koristab või süüa teeb.

Millised on populaarsemad üritused, mida korraldate? Miks?

Väga populaarsed on heinatöö ja kartulikorjamine, sest seal saavad  kõik inimesed koos töötada. Kultuuriüritused nagu Mihklipäev, Kadri-ja Mardipäev, Mardilaat, jõulud, jõulunäidend,  vastlakarneval, kevadkontsert, ja jaanipäev on alati väga lõbusad, sest mitmeid üritusi tähistame ka koos Kati Kodu inimestega.

Kuidas toime tulete – kas elate ära lahedasti või tuleb ots otsaga kokku tulla?

Söögiks ja elamiseks raha jätkub, kui ei ole liiga kalleid erisoove. Lahedasti me nüüd küll ei ela, peame väga kokkuhoidlikud olema, et toime tulla.

Kus müüakse elanike poolt töökodades toodetud esemeid?

Oma mesilasvahast tehtud küünlaid müüme siin koha peal ja ka Tallinnas mitmes poes ning Mardilaadal. Kudumistöökoja toodangut müüme siin koha peal.

Kui suure panuse annab nende toodete müük teie eelarvesse?

Saame uut materjali osta ja nii tööd jätkata.

Pahkla kogukonna liikmed toodavad ise käsitööna muuhulgas näiteks mesilasvahast küünlaid, kaltsuvaipu ja paljut muud Foto: Katarina Seeherr

Kust ja kuidas saate toiduks vajaliku? Mida kujutab endast täpselt biodünaamiline maaviljelus, millega tegeletakse?

Sööme seda, mida kasvatame põllul ja aias, samuti oma piimaköögis valmistatud tooteid ja oma kanade mune.  Juurde tuleb osta seda, mida ise ei kasvata. Hetkel meil biodünaamiline maaviljelus ei toimi, kuna meil ei ole põllumeest, kellel oleks need teadmised olemas. Oleme mahepõllumajandustalu.

Millised on Pahkla Camphilli küla hetke suurimad probleemid?

Tahaksime ja peame mitut maja remontima ja kaasajastama.

Millest praegu kõige enam puudu jääb?

Raha renoveerimiseks. Otsime ka vabatahtlikke juurde.

Mille poolest võiksite endale teha pika pai või olla teistele eeskujuks?

Meil käib külas palju tudengeid ülikoolist või erinevatest sotsiaaltöö koolidest. Nad on tavaliselt vaimustatud sellest, et on võimalik erivajadusega inimestes leida seda, kes see inimene ise on. Et on võimalik puude taha vaadada ja tervet isikut leida. Sinna jõuda on meie ideaal ja kui saame selles eeskujuks olla, oleme rõõmsad.

Milline võiks olla Camphilli külade tulevik Eestis? Miks?

Seda on raske öelda, sest see sõltub nendest inimestest, kes tahavad meie tööd edasi viia. Loodan, et meile tulevad veel need inimesed, kes kannavad oma südames soovi mitte ainult iseenda jaoks elada, vaid ka toetada inimesi, kellel on elus raskem iseeisvalt hakkama saada. Oleks palju võimalusi, kuidas Camphilli põhimõtteid ellu viia. Aga enne võiksid inimesed meil õppida ja hiljem ise oma küla rajada, nii nagu ka Maarja Küla ükskord alustas.   

Siinkohal saate edastada soovi korral ka oma pöördumise inimestele, kes veel teie tegevusest ehk midagi ei tea, aga saaksid abiks olla:

Kui on meie tegemiste vastu huvi, oleks alati hea külla tulla ja oma silmaga ära näha, mis meil tegelikult toimub, sest ainult kirjeldada on seda raske. Siis selgub ka, millega huvitatud vabatahtlik või töötaja meid aidata saaks. 

Pahkla Camphilli küla veebilehe ja lisainformatsiooni leiab siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta