Statistikaameti selleaastasel Andmepärli konkursil pälvis parima infograafika tunnustuse Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika. Liis Rohtmetsa koostatud infograafika näitab, kui palju ja milliseid pakendijäätmeid on Eestis viimase 20 aasta jooksul tekkinud ja kui palju neist on ringlusesse võetud. Uurisime veidi selle põneva võidutöö tagamaid.

Kuidas võidutöö sündis ja mis teid inspireeris?

Töö eesmärgiks oli näidata, kui palju ja milliseid pakendijäätmeid on Eestis viimase 20 aasta jooksul tekkinud ja kui palju neist on ringlusesse võetud.

Eesti on seni suutnud täita meile seatud eesmärgid ringlussevõtu sihtarvude osas, kuid juba 2025. aastal hakkavad kehtima uued. Kui täna suudame ringlusse võtta 42% tekkivatest plastpakenditest, siis alates 2025. aastast on meile seatud eesmärk 50%. Meie soov oli see teadmine viia kogu Eesti rahvale.

Mida olulist 20 aasta pakendijäätmete statistika meile ütleb? Kas oleme riigina eeskujulikud?

Eesti pakendijäätmete kogused on viimastel aastatel vähenenud. Langus on olnud ligi 2-3% aastas, seda peamiselt klaasi ja plasti osas. Samal ajal on paber- ja kartongijäätmete kogused pigem tõusutrendis. Seoses ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega, mis peaks piirama ühekordsete plasttoodete (sh teatud pakendiliikide) tarbimist, võib loota, et selline trend ka jätkub. Osa plastpakendeid on asendatud paber- ja kartongpakenditega ning laialdasemalt on hakatud kasutama ka korduskasutuspakendeid.

2021. aastal tekkis Eestis pakendijäätmeid 150 kilogrammi elaniku kohta, viimasel kümnel aastal keskmiselt ca 158 kg elaniku kohta. Vaadates teisi Euroopa riike, siis nende kogused ulatusid 2021. aastal 246 kg-st elaniku kohta Iirimaal ja 237 kg-st Saksamaal kuni 74 kg-ni elaniku kohta Horvaatias.

Liigiti tekib meil kõige enam paber- ja kartongpakendijäätmeid ning plastpakendijäätmeid, järgnevad klaas-, metall- ja puitpakendijäätmed.

Eestis tekib kokku ca 200 000 tonni pakendijäätmeid aastas. Kui see kõik ladestada prügilatesse, moodustuks kolmekordse maja kõrgune kuhi. Mida saaksime igaüks juba täna teha, et see number tulevikus oluliselt väiksem oleks?

Kõige parem lahendus on jäätmeid üldse mitte tekitada, eelistades korduvkasutatavaid pakendeid ja vältides ülepakendamist.

Selleks, et võimalikult suur osa tekkivatest pakendijäätmetest jõuaks ringlusesse, tuleks meil kõigil koguda jäätmeid liigiti, sest sel juhul on materjal kvaliteetne ja ringlusse võetav.

Kui suur hulk pakenditest jõuab ringlusse? Kas neid tegelikult ka töödeldakse ümber või lähevad kõik pakendid ühele prügimäele?

Pakendiseaduse kohaselt tuleb pakendijäätmete kogumassist taaskasutada vähemalt 60% kalendriaastas, sealhulgas vähemalt 55% ringlussevõtuna. 2025. aastaks tuleb ringlusse võtta 65% ja 2030. aastaks juba vähemalt 70% pakendijäätmete kogumassist.

2021. aastal võeti Eestis ringlusesse 70% pakendijäätmete kogumassist.

Mis on asi, mis näeb välja nagu see võiks minna pakendikonteinerisse, aga tegelikult ei lähe?

Elu näitab, et mõne inimese meelest on ka mähkmed pakend, kuna neid on visatud pakendikonteinerisse, kus nende sisu rikub ülejäänud pakendijäätmete kvaliteedi. Ei laste ööpäevaringne mähkmetesse “pakendamine” ega mähkmesse sattunu kokku rullimine ei anna põhjust mähkmeid pakendiks lugeda.

Kui puhtad peavad pakendid olema enne prügikasti viskamist?

Pakendid peaksid olema piisavalt puhtad ja kuivad, et nad ülejäänud pakendeid konteineris ära ei määriks. Eraldi pesema ei pea.

Mis siis jäätmetest ümbertöödelduna lõpuks saab?

Ümbertöötlemisel saab jäätmetest uus toode, materjal või aine. Paberist saab teha näiteks vihikuid, vanapaberist soojustus- ja isolatsioonimaterjale, plasti graanulitest saab uusi pudeleid ja ka näiteks mööblit ning fliisi, metallist uusi purke ja auto-osi, klaasist uut klaasi.

Milline on pakendijäätmete tulevik?

Tulevik on meie endi kätes. Selleks, et soodustada materjalide ringlussevõttu, on oluline jäätmeid  liigiti koguda.

„Andmepärl 2024“ võidutöödega saab tutvuda siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta