Keskkonnaminister Keit Pentus ütles täna Lahemaa rahvuspargis Looduskaitse visioonikonverentsi avades, et ehkki Eestimaa territooriumist on 18% kaitse all, ei tähenda see, et ülejäänud 82% oleks kaitsetu.

“Looduse hoidmine, elurikkuse säilitamine peab olema loomulik ja omaksvõetud osa meie igapäevasest käitumisest. See ei ole midagi sellist, mida pole võimalik teha ilma maatüki või veeala kaitse alla võtmiseta, uute kaitsealade ekstensiivse moodustamiseta,” rääkis keskkonnaminister Keit Pentus.

Tema sõnul tuleb iga uue kaitseala moodustamise eel väga põhjalikult kaaluda, kas selline lahendus on konkreetse ala puhul parim võimalikest.

“Kõige efektiivsem looduse kaitsmine ei ole ilmtingimata selline, mille puhul 99% ühe riigi territooriumist on kaitsealadega kaetud, vaid selline, mis toimub kogu ühiskonna kaasalöömisel ja mõistmisel. Looduskaitse puhul on tähtis otsida tulevikuks võimalusi, kuidas muuta looduskaitsjate instrumentaariumi paindlikumaks,” selgitas Keit Pentus.

“Looduskaitsja peab olema eelkõige nõuandja selles osas, kuidas korraldada looduse ja mitmekesisuse kaitset ilma igapäevaelu edenemist takistamata,” lisas ta.

Kuulata tuleb kohalikku kogukonda

Keskkonnaministri sõnul on looduskaitse tulevikku kavandades paslik küsida ka seda, miks liigume viimastel aastatel selle poole, et uute kaitsealade moodustamise ettepanekute tegemisest näib olevat kujunenud uus rahvuslik huviala.

“Minu kindel veendumus on, et me ei tohi liikuda suunas, kus kohalike elanike, kohalike kogukondade põhjendatud arvamus on midagi, mida võetakse arendamisest huvitatute poolt kuulda alles ja ainult siis, kui konkreetses piirkonnas on leitud mõni kaitstav liik. Kohaliku kogukonnaga tuleb rääkida. Kohalike elanike arvamusi ignoreerida ei tohi. Neid tuleb kuulata. Ja nende põhjendatud arvamustega – eeldusel, et tegu ei ole pahatahtlikust eesmärgist kantud tegevuse takistamisega - tuleb ka arvestada. Sest kui me ei leia selles küsimuses tasakaalu, kui me ei kohtle arendajat ja kohalikku kogukonda võrdsete osapooltena, siis on see ummiktee.”

Keskkonnaminister tõi näite Hiiumaa merealadele tuulepargi võimaliku rajamise arutelu kohta. “Selle puhul tuleb arvesse võtta arvamusi, mis on tulnud kohalikult kogukonnalt, olgu tegu kohalike külaseltside või üksikute kodanikega. Sest nende elukeskkond on see, mis tollest arendusest mõjutatud saaks. Ja nende vääramatu õigus on selles küsimuses kaasa rääkida,” selgitas Pentus.

Lahemaa rahvuspark tähistab oma 40. juubelit ja sellest saab lähemalt lugeda siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta