Juba aastaid levivad sotsiaalmeediakanalites postitused suurtest plastmassisaartest, mis ookeanis levivad. Erinevad start-up firmad ja suurkorporatsioonid on leiutanud tooteid, mis kasutavad ära vana plastprügi. Seadusandlust karmistatakse – sellest aastast on Eesti kaubanduses keelatud anda tasuta kilekotte (v.a. kui see on vältimatu). Euroopa Liit keelustab plastist ühekordsed nõud ning alles hiljuti levis aktsioon, millega Eesti staarid võitlesid joogikõrte vastu. Sotsiaalmeedia kihas, kui Selver otsustas pakendada puuviljad kõik eraldi kilesse. Selliseid näiteid on veelgi.

Osad TF Banki töötajad otsustasid võtta väljakutse ja proovida elada nädal aega sedasi, et plastprügi ei tekiks. Paljud loobusid juba ette, sest pidasid ülesannet ilmvõimatuks.

Kõige suurem väljakutse oli toidupakendid. Tavaline toit – leib, piim, kurk, tomat.... Absurdne, kui keeruline see olla saab. Enamus pagaritooteid on pakendatud kilesse, paberkotis on mõni üksik toode, kuid valik on väga piiratud. Prismas on võimalik osta lahtist saia, mida pakendatakse paberkotti. Pikad kurgid on kiletatud, miks küll? Köögiviljad on reeglina juba pakendatud alusele ja kilesse (tomatid, salatid jne). Turul on olukord parem, aga see vajaks eraldi sõitmist ja ettevõtmist.

Sai katsetatud ka valmistoidu letist oma karbiga söögi ostmist. Tuleb tunnistada, et kauplusekettide suhtumine on väga erinev. Ühes suurimas toidupoes Tallinnas vastati palvele panna soojast letist ostetav toit ühekordse plastkarbi asemel kaasavõetud toidukarpi, et see on keelatud. Küsimusele, et miks see keelatud on, ei osanud müüja öelda muud kui seda, et juhataja keelas ära. Teises toidupoes sai pragada selle eest, et neli õuna ei olnud pakendatud kilekotti. Tusane müüjatädi haaras kassas ühekordse kilekoti ja hakkas pahuralt pakendama. Selgituse peale, et ei soovi plastprügi tekitada, loobus ta soovist õunu pakendada, kuid viskas juba rebitud kilekoti prügikasti – nojah, ei saanud vist prügi siiski vältida.

Peamine järeldus, mis sai tehtud oli see, et tavatoidupoes ei ole võimalik osta kaupa plasti vältides. Ükskõik, mida ja kuidas osta, alati on midagi, mida asendada võimalik ei ole. Aga ka see, et kõik, mis on pakendatud muudmoodi kui plasti, on automaatselt peaaegu kaks korda kallim kui alternatiivne toode, mis pakendatud kilesse. Variant on minna turule või spetsialiseerunud poodidesse. See nõuab aga eraldi ettevõtmist ning samuti on kaubad biomarketites märkimisväärsemalt kallimad kui tavakaupluses.

Nädala jooksul sai luubi alla võetud kodud. Selgus, et lisaks köögile tekib rohkelt plastprügi ka vannitoas: naistehügieenisidemed, tühjad šampooni- ja vedelseebipudelid, kõrvatikud, hambaniit jne. Need kõik on keskkonnale laastava mõjuga. Alternatiivi hügieenitarvikutele ei leidnud – keegi olla leiutanud taaskasutatava kaasaskantava kõrvatiku LastSwab.

TF Banki eksperimenteerijate nõuanded, kuidas lihtsasti plastitarbimist vähendada:

  • Ära kasuta plastist joogipudeleid  - osta klaaspudelites jooke ja tarbi ilma taarata kraanivett.
  • Võta kaasa oma isiklik kohvikruus või termokruus kohvitopsi asemel (kusjuures ka papist joogitopsidel on sees plastkiht, mis nad veekindlaks teeb, rääkimata plastikkaantest).
  • Kasuta tükiseepi, mitte vedelseepi, pese end seebiga ka duši all.
  • Kasuta puidust pannilabidat – see ei ole vaid loodusele kasulik, vaid ka tervisele. Plastist eralduvad kuumaga mikroosakesed, mis ladestuvad organismi.
  • Eelista plastpakenditele klaaspurke.
  • Eriti eeskujulikele loodussõpradele on loodud ka looduslikust materjalist hambaharjad, juukseharjad jms.

Sarnased artiklid