Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse, millega MTÜ Eesti Suurkiskjad taotles esialgse õiguskaitse korras karujahi peatamist korralduse üle peetava kohtuvaidluse ajaks. 

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule. Mittetulundusühing Eesti suurkiskjad esitas kohtule taotluse korralduse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse korras karujahi peatamise vaidluse ajaks. Halduskohus esialgset õiguskaitset ei määranud, nüüd jättis kaebuse rahuldamata ka ringkonnakohus.

Karu on Loodudirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ning karu küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund. Kui mesitarusid on võimalik korraliku tarastamisega kaitsta, siis kõrge arvukusega seotud ohuolukordade ennetamiseks peame põhjendatuks kontrollitud küttimist.  

„Mõõdukas jahipidamine on üks osa konfliktide vältimiseks ja kiskjakahjude ärahoidmiseks vajalikest tegevustest. Samuti on mõõdukas küttimine oluline tegur karude inimpelglikkuse hoidmiseks, see on aga omakorda hädavajalik, et tagada elanikkonna ohutus,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk. 

Ringkonnakohtu määrus on jõustunud, seda ei saa edasi kaevata. Tallinna ringkonnakohtu määrus haldusasjas nr 3-23-1659 on avalikult kättesaadav Riigi Teataja veebilehel (määruse nägemiseks tuleb kinnitada, et lugeja ei ole robot).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta