Viimaste aastate suvekuud näitavad, et Eestit sõidetakse sõprade ja perega aina rohkem rongiga avastama, külastades päevase või ka pikema matka jooksul rongijaamade lähedal asuvaid põnevaid kultuuri- või matkapaiku.

Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht Mariis Adamberg selgitas, et kui läbi aasta on põhiliseks rongireisijaks n-ö pendelreisija, kes sõidab töö, kooli või hobiringide vahet või külastab pere ja tuttavaid teistest linnadest, siis suviti on juba mitmel aastal oluliselt kasvanud pere ja sõpruskonnaga mööda Eestit reisijate arv, kes pikemate vahemaade läbimiseks kasutavad rongi.

„Juuli ja augusti reisidel võib järjest enam märgata perekondi ja seltskondi, kel kaasas matkavarustus. Ka piletistatistikast joonistub välja trend, kus muidu vähem populaarsetest peatustest – näiteks väiksematest asulatest ja Eesti kultuuri või populaarsete matkaradade vahetust lähedusest – suureneb rongiga liiklejate arv,“ selgitas Adamberg.

Kuidas Eestit rongiga avastada?

Elron soovitab nii pereringis kui suurema matkaseltskonnaga reisides kindlasti rongisõit ette planeerida, et oma matkavarustusega rongi mahtuda ning vajadusel ka õhtuse viimase väljumisega koju naasta.

„Kui rongipeatusest soovitakse edasi liikuda jalg- või tõukerattaga, siis tasub kindlasti eelistada päevaseid väljumisi ja vältida tipptunni ronge nii varahommikul kui ka pärast tööpäeva, sest vaid nii mahub matkavarustus koos reisijatega mugavamalt rongi,“ soovitas Adamberg.

Kui soovitakse saada lisaideid Eesti avastamiseks rongiga, tasub kindlasti piiluda ka rongis jagatavat Avasta Eestimaad rongiga kaarti, kus on esile toodud nii looduskauneid kohti, ajaloolisi kultuuripaikasid kui ka põnevaid kogu perele huvipakkuvaid muuseumeid ja tegevuskeskuseid.

Päevane reis sobivasse suunda

Elron sõidab ida-, kagu-, edela- ja läänesuuna rongiliinidel, kuhu ühtekokku jääb enam kui 100 rongipeatust, mille vahetus läheduses leiab avastamisrõõmu iga reisija.

„Pikima avastusretke saab ette võtta Tallinnast Piusale või Valka. Teekonnale jäävad mitmed matkarajad alates Aegviidust ja Nelijärvest, Elistverest, Kiidjärvest ja Taevaskojani välja. Kultuurihuvilised saavad teel teha peatuse nii Betti Alveri muuseumis, põigata sisse Palamusele Oskar Lutsu „Kevadesse“ või uudistada AHHAA teaduskeskust Tartus,“ tõi Adamberg esile.

Valga suuna reisijatel soovitab Elron teha vahepeatuse Hellenurme veskimuuseumis, kus veel tänagi jahvatatakse jahu vee jõul.

„Populaarsust on kogunud ka Ida-Virumaa ning reisijad on selle hellitavalt nimetanud Ida-Võlumaa avastusretkeks, kus külastada saab Kiviõli seiklusparki, kaevandusmuuseumit, Sinimäe vaatlustorni või avastada uuesti vastavatud Narva linnust,“ sõnas Adamberg.

Ta lisas, et kuigi sel aastal ei välju Viljandi Folgi erirongi, siis tasub edelasuunas lisaks Viljandi ordulinnusele rongiga avastada ka Türil asuvat Ringhäälingumuuseumi või Raimond Valgre tuba Raplas.

Pealinna lähiümbruses saab teha kiire kultuurireisi näiteks Paldiskisse, kus uudistada Pakri tuletorni, Muula mägesid või Pakri panka.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta