Iga kuue sekundi järel sureb maailmas üks laps nälga, kuuendik planeedi elanikkonnast on näljas või alatoidetud – sellisest kurvast statistikast on kantud tänasest kolmapäevani Roomas toimuv ÜRO Põllumajandus- ja Toiduorganisatsiooni (FAO) toiduga kindlustatuse teemat käsitlev tippkohtumine.
- Toit ja aiandus
- Maaeluministeerium
- 16. november 2009
Järjekorras kolmandal FAO toiduga kindlustatuse alasel tippkohtumisel osaleb üle poolesaja riigi- või valitsusjuhi ning sadakond põllumajandusministrit üle maailma. Eestit esindavad üritusel Põllumajandusministeeriumi välissuhete ja arenduse asekantsler Peeter Seestrand ning Eesti Alaline Esindaja FAO juures Ruve Šank.
„Tippkohtumise ajendiks on maailma toiduga kindlustatuse äärmiselt halb olukord,“ selgitas ürituse tagamaid Ruve Šank. „Varasematel tippkohtumistel seatud eesmärgid on jäänud täitmata, olukorda pingestavad kliimamuutustega kaasnevad üha sagenenud loodusõnnetused.“
Et seda viletsat olukorda ilmekalt võimalikult paljude inimesteni viia, tegi FAO peadirektor Jaques Diouf vahetult enne tippkohtumise algust 24-tunnise näljastreigi.
„Kuu aega tagasi toimunud ekspertide kohtumisel jõuti järelduseni, et Maal on olemas looduslikud ressursid ja tehnoloogia, et toota toitu kõigile ka aastal 2050, kui tuleb toita üheksa miljardit inimest – toota 70% praegusest rohkem,“ selgitas Šank. „Aga see ei tule iseenesest. Eelkõige peavad pingutama arengumaade valitsused ise. Rahvusvaheline kogukond on valmis valitsusi – muidugi mõistliku tegevuskava olemasolul– abistama.“
Roomas toimuval tippkohtumisel võeti vastu deklaratsioon, milles on sõnastatud uued eesmärgid ja põhimõtted maailma toiduga kindlustamisel ning seab uutele alustele riikidevahelise koordineeritud tegevuse selles valdkonnas. Selle järgi rakendub lähiaastatel globaalne partnerlus, milles hakkab keskset koordineerivat rolli mängima FAO toiduga kindlustamise komitee (CFS). Deklaratsiooni keskmes on kõigi inimeste õigus toidule, toidutootmise olulisus kõigis maades ning vajadusest investeerida põllumajandusse.
„Tippkohtumise ajendiks on maailma toiduga kindlustatuse äärmiselt halb olukord,“ selgitas ürituse tagamaid Ruve Šank. „Varasematel tippkohtumistel seatud eesmärgid on jäänud täitmata, olukorda pingestavad kliimamuutustega kaasnevad üha sagenenud loodusõnnetused.“
Et seda viletsat olukorda ilmekalt võimalikult paljude inimesteni viia, tegi FAO peadirektor Jaques Diouf vahetult enne tippkohtumise algust 24-tunnise näljastreigi.
„Kuu aega tagasi toimunud ekspertide kohtumisel jõuti järelduseni, et Maal on olemas looduslikud ressursid ja tehnoloogia, et toota toitu kõigile ka aastal 2050, kui tuleb toita üheksa miljardit inimest – toota 70% praegusest rohkem,“ selgitas Šank. „Aga see ei tule iseenesest. Eelkõige peavad pingutama arengumaade valitsused ise. Rahvusvaheline kogukond on valmis valitsusi – muidugi mõistliku tegevuskava olemasolul– abistama.“
Roomas toimuval tippkohtumisel võeti vastu deklaratsioon, milles on sõnastatud uued eesmärgid ja põhimõtted maailma toiduga kindlustamisel ning seab uutele alustele riikidevahelise koordineeritud tegevuse selles valdkonnas. Selle järgi rakendub lähiaastatel globaalne partnerlus, milles hakkab keskset koordineerivat rolli mängima FAO toiduga kindlustamise komitee (CFS). Deklaratsiooni keskmes on kõigi inimeste õigus toidule, toidutootmise olulisus kõigis maades ning vajadusest investeerida põllumajandusse.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta