Bioneeri erinevatest lugudes säästliku eluviisi ja perekonna raha majandamise kohta on mitmeid kordi välja öeldud soovitus pidada kirjalikult väljavõtet leibkonna tulude ja kulude kohta, et saaks paremini jälgida, kuhu siis lõpuks ikkagi raha kaob. Olen ka mina peale iga sellise artikli lugemist ikka alustanud Exceli faili ning vahel isegi nädal või paar seda täitnud. Ning siis jätnud selle unarusse, kuna pole aega või on lihtsalt meelest ära läinud.

SEB pank on tabanud ära inimeste soovi oma kuluarvestust jälgida ning ideaalis teha seda minimaalse isikliku ajakulu ja ebamugavusega. Nende uues internetipanga keskkonnas on funktsioon nimega Rahapäevik. Tegemist siis sisuliselt kontoväljavõtet sorteeriva ja graafiliselt infot meile tagasi näitava keskkonnaga, mis võimaldab näha kulusid jaotatuna kulugruppide kaupa (kulud elamispinnale, toidule, väljas söömisele, trennile, tervishoiule jne). Kõlab nagu hea idee!

Kahtlusi tekitab privaatsuse küsimus

Selleks, et kulupäevikut kasutada, tuleb kõigepealt pangaparoolide abil allkirjastada kasutajatingimustega nõustumine. Esimese asjana jäi mulle silma privaatsuse küsimus. Kuigi meedias on avaldatud kahtlust, et pank rahapäevikus olevat infot oma huvides kasutab (näiteks eluaseme laenu andmise otsustamisel jne), on panga esindajad väitnud vastupidist. Samas on ainus privaatsust puudutav klausel, mis tegelikult Rahapäeviku teenuse lepingus sees on, panga kohustus mitte väljastada infot kolmandatele isikutele. Mitte sõnagagi pole mainitud, et pank ei või kliendi isiklikku infot oma huvides ära kasutada.

Kui kliendil on arve ainult ühes pangas, siis ei ole muidugi mingit vahet, kuna see info on pangale väga lihtsalt nähtav nagunii. Võimalik probleem tekib siis, kui teha nii, nagu pank ilmselt soovib ning importida oma teiste pankade väljavõtted rahapäevikusse. Ma ei taha küll liiga paranoiline olla, aga miks panga esindajate teemakohased väljaütlemised on ainult suulised, kui tegelikku tähendust omab vaid kirjalik punkt lepingus?

Süsteem laseb ennast kohandada

Logides oma kulupäevikusse sisse vaatab esilehelt vastu kook-diagramm, kus on eraldi protsentidena välja toodud, kui palju on kulunud eluasemele, majapidamisele, sideteenustele, vabale ajale jne. Andmed on kohe ette ära jaotatud.

Ilmselt on süsteemi taga andmebaas, kuhu on sisestatud info, mis firma mis tüüpi teenust pakub. Seega, kui pangakaardiga on sooritatud makse näiteks Selveris, siis paigutab süsteem selle kulu toidu kategooriasse. Iga kulu on võimalik ka ise teise kategooriasse ümber tõsta - näiteks, kui kulu Selveris oli tegelikult mõni kodumasin vms.

Need kulud, mida süsteem ära ei tunne, jäävad sorteerimata kulude alla. Samuti on selles kategoorias sularaha väljavõtted, mida võib ise paigutada, kuhu soovi on. Süsteem on üsna illustratiivne ning diagrammid ja tabelid on mõistlikult lihtsad. Seega ainus ajakulu tuleb kategooria „muud“ andmete ülevaatamisega, mis samas pole eriti keeruline.

Tulp diagrammis on näidatud kuu aja jooksul mingile kulude grupile seatud limiidid ning limiidis püsimised. Süsteemis on limiidid alguses ette määratud (kas siis mingi eelneva perioodi keskmise järgi või protsendina sissetulekust, seda süsteem ei ütle), kuid neid saab ise muuta vastavalt oma tegelikele planeeritud kuludele. Kui vaadatava kuu jooksul on kulu ületatud, siis on kulu tulp muutunud rohelisest hoiatavaks punaseks.

Väikesed puudused ei riku üldmuljet

Funktsioon, millest mina isiklikult enim puudust tundsin, on võimalus valida aja perioodi teisiti kui üks terve kuu korraga. Mõnikord tahaks ju vaadata kolme kuud ühe asemel. Kui ostan kevadel või talve alguses ära küttepuud, siis see kulu paistab ainult ühes kuus. Tegelikult on kulu jaotuv! Sama teema on üle kolme kuu ostetud ühistranspordi ID-piletiga.

Vaatamata sellele väiksele puudusele on tegemist süsteemiga, mis on kindlasti kasulik inimesele, kes nagunii enamik oma makseid teeb SEB panga pangakaardiga. Panga poolt on antud võimalus minimaalse aja- ja energiakuluga hoida silma peal erinevatel kuludel. Süsteemi ülesehitus on visuaalne ja peale väikest harjumist ka piisavalt lihtne kasutada.

Selge on, et pank on süsteemi luues lootnud õhutada inimesi võimalikult palju arveldama pangakaardiga. On ju teada, et iga kaarditehingu pealt maksab kaupmees protsenti, samas sularaha sarnaseid tulusid ei too ja seda ei saa ka klientide kaupa jälgida.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta