Mitmed linnud pesitsevad hooaja jooksul mitu korda. Näiteks Eestis pesitsevatest rasvatihastest (Parus major) võivad soodsal aastal teise kurna muneda koguni 70% lindudest. Selline sigimisstrateegia – korduvpesitsemine – on omane liikidele, kes veedavad suure osa aastast samas piirkonnas ja suudavad keskkonnamuutustele kiiresti reageerida; seevastu kaugrändurid, näiteks must-kärbsenäpid (Ficedula hypoleuca), naasevad pesitsusaladele suhteliselt hilja ja seepärast ei jää neil aega teise pesakonna soetamiseks – sügis tuleb peale ja edukaks rändeks talvitamisaladele tuleb veel jõuda ka sulgida.

Kuid mis juhtub kliima soojenedes – kas suudavad kaugrändurid varasest kevade algusest ja pikemaks venivast pesitsusperioodist kasu lõigata? Hollandi ja Šveitsi must-kärbsenäppe pika aja jooksul jälgides said ornitoloogid vihje, et seni vaid ühe korra hooaja jooksul pesitsejaks peetud liik võib ka teise pesakonna üles kasvatada, kuid seda siiski väga vähesed, peaaegu 38-aastase uuringu jooksul vaid 12 paari ja sedagi vaid väga varase kevade algusega aastatel.

Seejuures ei olnud tegu lindudega, kelle esimene pesitsus oleks ebaõnnestunud. Pesitsushooaja jooksul oli kaks korda pesitsenud emaslindudel peaaegu kaks korda rohkem poegi, kui vaid korra pesitsenuil ning seejuures ei olnud korduvpesitsejatel poegade näitajad ja ellujäämus sugugi halvemad. Tuleb rõhutada, et väikese valimi tõttu ei ole võimalik seoste usaldusväärsust kontrollida, kuid arvestades, et munemise algus on lindudel suures osas pärilik, on teoreetiliselt võimalik, et varase munemise geenid võivad soodsates tingimustes kiiresti levida. Seega on kliima soojenedes must-kärbsenäpil lootust muutustega hakkama saada ning varem saabuva kevade abil sigimisedukust suurendada.

Selgus ka, et enamasti vahetavad emaslinnud sigimiskordade vahel partnerit – seega on emastel must-kärbsenäppidel omad nõksud geenide paremaks levitamiseks. Isaste must-kärbsenäppide mitmenaisepidamine on teada juba ammu.

Olgu ka öeldud, et Edela-Eesti must-kärbsenäpid, keda Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogid on aastakümneid uurinud, ei ole teadaolevalt kordagi teist kurna munenud. Ilmselt seetõttu, et meil alustavad must-kärbsenäpid pesitsust oluliselt hiljem kui Hollandis ja Šveitsis ning meie lindudel ei jää piisavalt aega korduvpesitsemiseks.

Both C, Ubels R, Ravussin P (2019). Life‐history innovation to climate change: can single‐brooded migrant birds become multiple breeders? Journal of Avian Biology. Accepted Author Manuscript. doi:10.1111/jav.01951

Lugu pärineb Linnuvaatleja teadusuudisteportaalist, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta