Plast meie igapäevaelus muutub järjest põletavamaks teemaks - lausa 85% kogu maailma prügist moodustavad plastijäätmed.

Kusjuures ligi 90% nendest jäätmetest on toodetud fossiilsetest maavaradest, mitte taaskasutatud materjalidest. Kõlab ju päris õõvastavalt? 

Tänases tempos jätkates on mõnekümne aasta pärast ookeanides rohkem plastmassi kui kalu.

Plastmass ei ole ammu enam kõigest pakend, mis ümbritseb meie joogivett või banaanikimpu. See on kõikjal - kauplustes ning turulettidel, mööblis ja elektroonikas, riietes, metsa all, kraavides, jõgedes ja ookeanides. Lisaks on plast leidnud oma tee mulla ja huumuse sisse, kalade ja mere- ning maismaaloomade organismi. Vähe sellest, plastiühendeid on leitud ka inimeste kopsudest. Ka on veel teadmata, kuidas mõjuvad meile õhus ja vees leiduvad mikroplasti ühendid.

Eelmisel nädalal võttis Euroopa Liit vastu revolutsioonilise otsuse - kõikides liikmesriikides keelatakse ühekordse plasti kasutamine!

Seadus jõustub täielikult aastal 2030, kui ringlusse ei tohi lasta enam ühtki pakendit, mida ümber töödelda ei saa.

Tänase seisuga jõuab taaskasutusse alla 30% Euroopa Liidus tarbitavatest plastijäätmetest. Vastuvõetud strateegia loodab ühendada inimeste tarbimisharjumused ja ettevõtete huvid, propageerides taaskasutuse majanduslikku kasutegurit ka tööstustele. Nii liigub kogu Euroopa jõulisemalt ringlusmajanduse suunas, vähendades plastijäätmete sattumist veekogudesse ja mujale loodusesse. Rõõmustame, et terve Euroopa üritab ühiste pingutustega liikuda puhtama elukeskkonna suunas. 

Loe inglise keeles planeeritavast jäätmevähendamise kavast lähemalt siit.

Tegu ei ole kõigest moeliikumisega, vaid ühise katsega vähendada meeletut plastikureostust.

Viimaste aastate jooksul on teadlik plastivabadus kogunud aina enam populaarsust.  Kõige paremad tulemused saavutame siis, kui ühendame üksikisikute missioonitunnetuse ja suurte organisatsioonide mõjuvõimu. Meie suureks rõõmuks on see trend jõudnud tänaseks kodanikualgatustest oluliselt kõrgemale.

Prantsusmaa on viimase kahe aasta jooksul seadusega keelustanud ühekordsete plastkilekottide, taldrikute, söögiriistade ja kohvitopside kasutamise. Prantslased on riiklikul tasemel olnud suureks eeskujuks plastitarbimise massilises vähendamises.

See vastuvõetud otsus nõuab kodanikelt vaid väikseid muudatusi tarbimisharjumustes, kuid vähendab ühiskonna ökoloogilist jalajälge drastiliselt.

See lugu pärineb keskkonnasäästliku elustiili portaalist Gorilla.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta