Me kõik teame kedagi, keda on koolis kiusatud. Võib-olla oleme ise ka kunagi narrimise ohvriks langenud. Kahjuks peab nentima, et tagakiusamist võib esineda ka töökohal või perekonnaringis. Olukord on eriti halb, kui kiusamine toimub seksuaalsetel, rahvuslikel või rassistlikel põhjustel.

Kiusamisena võib mõista järgnevaid tegusid:

• Negatiivsete kuulujuttude või klatši levitamine.
• Lakkamatu ebamäärane kriitika.
• Ohvri omandi endale võtmine.
• Karistuse või vägivallaga ähvardades tegutsema sundimine.
• Ähvarduste täideviimine, et tagada ohvri kuuletumine. Mõnikord kiusajad kasutavad vägivalda lihtsalt lõbu pärast.
• Kiusatavate söödetakse ette vale info, mis tekitab viimasele kompromiteerivaid olukordi. 

Tänapäeval kogub üha enam „populaarsust“ ka nn küberkiusamine. Küberkiusamine tähendab kuritahtliku või julma teksti või piltide saatmist kasutades internetti või mõnda muud digitaalset suhtlusvahendit.

Küberkiusamist iseloomustab:

• Julmade, ähvardavate ja pahatahtlike sõnumite saatmine.
• Alavääristavate veebilehtede, suhtluskeskkondade, pildigaleriide jms loomine.
• Meilikontodele sissemurdmine ja pahatahtliku või piinliku materjali laiali saatmine.
• Privaatse info välja pinnimine interneti suhtluskeskkondades (nt msn, rate, orkut jne) ja selle edastamine teistele.
• Telefonikaameratega piinlike fotode ja videote tegemine ning nende avalikustamine.

Miks inimesed kiusavad?

• Paljud kiusajad on tegelikult õnnetud ja elavad oma emotsioone teiste peal välja.
• Kiusajad arvavad, et nad on tänu oma tegutsemisele populaarsed.
• Kiusaja soovib tähelepanu ja ei oska seda muud moodi saavutada.
• Mõnikord kiusaja ei saa aru, mis mulje tema käitumine jätab.

Kindlasti ei pea keegi kiusamist taluma!

• Kui olete sattunud kiusamise ohvriks, siis rääkige sellest teistele. Kuigi kiusatava roll võib tunduda alandav ja sellest rääkimine veel alandavam, ärge sellegipoolest olge oma murega üksi. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine.
• Kiusamise ohver ei ole kunagi süüdi. Probleeme saab lahendada teisiti kui kiusamisega.
• Kiusajale tuleb öelda, et tema teguviis on vale.
• Hakake pidama päevikut, kuhu märgite üles kõik kiusamisega seotud detailid. Päevikust võib vajadusel saada sündmuste protokoll.
• Kui teate kedagi, keda kiusatakse, siis aidake hädasolijat. Keelduge ise kiusajatega ühinemast.
• Kui kiusamine on eriti ränk ja hõlmab näiteks seksuaalset vägivalda, väljapressimist või kehavigastuste tekitamist, siis tasub alati pöörduda politseisse.
• Küberkiusamise korral vahetage välja meiliaadress ja sulgege vana konto. Kui kiusajad on saanud enda valdusesse teie paroolid ning te ise enam kontole ligi ei pääse, võtke ühendust veebikeskkonna administraatoriga.
• Ärge näidake oma salasõnu ega usaldage võõrastele mobiilinumbrit.
• Ärge muutuge ise ohvrist kiusajaks.

Lisainfot leiab:

• Eestikeelne infoportaal EI KIUSA: http://www.htk.tlu.ee/eikiusa
• Koolikiusamise teemalisi materjale saab Lastekaitse Liidust: http://www.lastekaitseliit.ee/?id=11086
• Inglisekeelne kiusamise teemaline portaal: http://www.bullying.org/ ; http://www.nobully.com

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta