Organisatsiooniuuringute professor Yiannis Gabriel ja toidupoliitika professor Tim Lang määratlevad oma raamatus “The Unmanageable Consumer" nelja erinevat tarbijate aktivismi lainet. Tarbijateadlikkust nimetatakse teiseks tarbijaaktivismi laineks.

Tarbijate aktivismi lained ei pakkunud mitte ainult uusi organiseerimise vorme, vaid ka erinevaid tarbimise käsitlusi. Kõik need lained on jätnud märgatavaid jälgi kõikidesse tänapäeva tarbijaorganisatsioonidesse üle maailma.

Teine tarbijaliikumise laine on tänapäeval kõige laialdasemalt levinud tarbijate aktivismi vorm. Tihtipeale peetakse seda lainet ekslikult tarbija liikumiseks endaks.

Teine laine sai oma tänapäevase vormi 1930. aastatel, kasvades välja ameerika tarbijate 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi algusaastate ebakindlatest algatustest.

1891. aastal loodi New Yorgis Tarbijate Liiga (Consumers League). Liikumine sai hoo sisse pärast laiaulatuslikku toidu võltsimise ja halva kaubandusega seotud asjaolude paljastamist.

1920. aastatel kasvas tarbimine plahvatuslikult. 1927. aastal ilmus Stuart Chase’i ja F. J. Schlinki sulest raamat pealkirjaga „Your Money’s Worth“, mille eesmärgiks oli näidata seda, kuidas tarbijat üritatakse ära kasutada isegi siis, kui ta maitseb esimesi massitootmise vilju.

Aasta hiljem asutas Schlink Consumers Research Inc.'i, eesmärgiga läbi viia uuringuid ja pakkuda tarbijatele vajalikku informatsiooni. See oli esimene kord, kui tarbijate aktivism võimaldas tarbijatel turust kasu lõigata. Tarbijatel tekkis teadmine, mille eest nad tegelikult maksavad.

Teise laine eestvedajate eesmärk on tarbijate informeerimine ja harimine, et nende tarbijakäitumine oleks võimalikult efektiivne. Seega asetab teadliku tarbimise mudel rõhu teabele ja märgistusele ja samuti õigusele ümber märgistada, kui midagi peaks valesti minema.

Alates 1990. aastatest on tarbijate teadlikkust tõstvate organisatsioonide mõju vähenenud, sest asjakohast koondinfot on uute toodete ja nišisarjade tõttu järjest keerulisem edastada. Toimusid ka jaemüügi hiidude ühinemised üle rahvuslike piiride, mis andis ennenägematu ostujõu suurtele jaemüügiga tegelevatele korporatsioonidele. Tarbijaid meelitavad korporatsioonide soodsad hinnad ja neis tekib soov erinevatest puudustest hea hinna nimel mööda vaadata. 

Vaata lisa:

Tarbijate koostöövõrgustike liikumine (1. laine)