Tartu Ülikooli teadlased kutsuvad eestimaalasi appi linnarebaste uurimisele. Linnarebased on sattunud teadlaste huviorbiiti seoses rebaste järjest suureneva tungiga linnadesse.

Uurimuse “Punarebased Eesti linnades ja nendega seotud võimalike probleemide kaardistamine“ käigus selgitatakse rebaste territooriumi laienemise seaduspärasusi inimasustustesse Eestis. Eesmärk on tuvastada ka rebastega kaasnevad võimalikud probleemid ja leida neile lahendusi.

Uuringu eestvedaja, Tartu Ülikooli zooloogia osakonna vanemteaduri Urmas Saarma sõnul on punarebaste arvukus nii Eestis kui mujal Euroopas märkimisväärselt tõusnud seoses eduka marutaudivastase vaktsineerimisega. „Enne massilise vaktsineerimise alustamist esines marutaudi kõige rohkem 2003. aastal, kus tuvastati kokku 813 juhtu, neist 315 moodustasid just rebased. 2005. aastal käivitas veterinaar- ja toiduamet aga eduka vaktsineerimiskampaania, mille tulemusel on marutaudi esinemissagedus langenud õige madalale. Viimased marutaudis rebased, kokku kolm, registreeriti 2009. aasta suvekuudel Põlva-ja Võrumaal, Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses,“ ütles Saarma.

Urmas Saarma hinnangul pole rebased linnades mingi uus nähtus. „Suurbritannias on neid registreeritud juba 1930. aastatest. Šveitsis elab rebaseid enamikus suurlinnades, neid esineb ka Oslos, Århusis, Stuttgardis, kui tuua vaid mõned näited Euroopast.  Viimaste aastate jooksul on ka Eestis üha sagenenud juhud, kus rebast on nähtud toimetamas mõnes pargis, koduõuel või tänaval.“

Uuring kestab terve aasta ja lõpptulemustest võib lugeda ajakirjandusest ning TÜ zooloogia osakonna kodulehelt. Vahekokkuvõte küstiluse tulemustest avaldatakse 2011. aasta maikuus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta