Algas teadusuuring, mille raames kaardistatakse põlevkivist loobumise mõjutegurid Ida-Virumaa elanikele. Uuringu raames püütakse saada selgust, kas Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapoliitika toob Ida-Virumaal kaasa töötuse ja sotsiaalsed probleemid. Samuti uuritakse  võimalikke strateegiaid Ida-Virumaa õiglaseks üleminekuks. Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja 12 projekti partnerit mujalt Euroopast käsitletavad neid ja muid süsinikuvabale majandusele õiglase üleminekuga seotud küsimusi uue teadusprojekti CINTRAN raames.

„Sageli arvatakse, et kliimamuutustega tegeledes tuleb vaadata muutujatena ainult keskkonda ja majanduslikku mõju. Samavõrd oluline on võtta aga arvesse sotsiaalseid, kultuurilisi, demograafilisi ja poliitilisi tegureid,“ sõnas Cambridge kliimateadlane Annela Anger-Kraavi.

Aastaks 2050 peaks Euroopast saama esimene kliimaneutraalne kontinent. Selle lubaduse täitmiseks peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid kiiresti lõpetama fossiilkütuste tootmise ja tarbimise ning sellest lähtuvalt oma süsinikumahuka majanduse ümberkujundama. Fossiilkütuste kaevandamine ning nende kasutamine elektri- ja soojusenergia tootmise ning energiamahukate tööstusharude jaoks Euroopas on geograafiliselt ebaühtlaselt jaotatud ja keskendunud suhteliselt vähestele piirkondadele nagu seda on Eestis Ida-Virumaa. Paljude nende piirkondade majandus sõltub endiselt peaaegu täielikult fossiilkütuste tootmisest.

Seni on teadusuuringud keskendunud enamasti ülemineku otsestele majanduslikele tagajärgedele ja energiasüsteemi muutustele. Tuleviku või juba käimasolevate üleminekuprotsessidega kaasneb tahtmatuid või isegi ettenägematuid kõrvalmõjusid, olgu need siis sotsiaalsed, demograafilised, kultuurilised või ka poliitilised. Hetkel puudub terviklik arusaamine nendest mõjudest ja nende koostoimest. Projektis  "Carbon Intensive Regions in Transition – Unravelling the Challenges of Structural Change " – lühidalt CINTRAN – osalevate mitmete valdkondade teadlasete ja kohalike partnerite eesmärgiks on täita see teadusuuringutes olev lünk. "Me tahame mõista, mis põhjustab kliimamuutuste poliitikate tagajärjel struktuurse muutuse läbitegevate piirkondade edu või ebaõnnestumise," ütleb Lukas Hermwille, projekti koordinaator rahvusvahelise kliimapoliitika uurimisüksusest Wuppertal'i instituudist Saksamaal.

Samuti uuritakse struktuurimuutusega toimetulemise strateegiate tõhusust ja töötatakse välja vahendid, mis võimaldavad piirkondadel ennast hinnata ja arengut jälgida selle protsessi käigus. Projektis keskendutakse neljale piirkonnale: Rhenish pruunsöe kaevandamispiirkond Saksamaal, Sileesia Poolas, Lääne-Makedoonia Kreekas ja Ida-Virumaa põlevkivipiirkond Eestis. Suur tähtsus projektis on kogemuste vahetamisel nende piirkondade vahel ja ka teiste projektis mitte osalevate nn söepiirkondadega. Eesti poolne projekti koordinaator Annela Anger-Kraavi Cambridge Ülikoolist Inglismaal, kes selle projekti puhul on jõud ühendanud Eesti Keskkonnauuringute Keskusega rõhutab, et “süsinikuvabale majandusele üleminekuga kaasnevate probleemide, näiteks soolise või ealise ebavõrdsuse ja perede sissetulekute muutumise, mõistmine võimaldab leida lahendusi, mis aitavad majanduse ümberkujundamist plaanida nii, et neid probleeme ei teki ja, et eesseisvad muutused kohtleksid kõiki osapooli õiglaselt.”

EKUKi juhatuse esimehe Margus Kördi sõnul on projektis osalemine seotud uute väljakutsetega. „EKUKil on väga hea ülevaade Ida-Virumaa keskkonnaprobleemidest ja olemas on sellealane oskusteave ning spetsialistid, kuid oluline on vaadelda teemasid kompleksselt. Keskkonnateadlaste ning sotsiaalteadlaste koostöö annab hea ja uudse võimaluse Ida-Virumaa laiapõhjaliseks analüüsiks.”

”Põlevkivisektori järk-järguline vähenemine on toimunud juba viimased 30 aastat” tõdeb Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi kohusetäitja Hardi Murula. ”Siiani oleme valdavalt tegelenud tagajärgedega - töökohtade vähenemisest põhjustatud tööpuuduse, väljarände ning suurenevate sotsiaalsete probleemidega, kuid ennetamise ja leevendusmeetmete rakendamine on olnud tagasihoidlikum”. Sotsiaalsed muutused on komplekssed ja nende prognoosimine ning leevendusmeetmete rakendamine keeruline. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit loodab projekti käigus õppida teiste regioonide kogemustest, rakendada toimivaid praktikaid ning vältida vigu. Projektis kaasatud teadusasutuste võrgustik annab Ida-Virumaal prognoosidele ja kavandatavatele tegevustele parima võimaliku teaduspõhise toe.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denksi, kes on ka üheks projekti nõustajaks, sõnul on tegemist ühe olulise ja väga vajaliku projektiga, kui rääkida majanduse ümberkujundamisest selliselt, et tagatud on muutustest enim mõjutatud elanikkonnale õiglane sissetulek ning perspektiivikad väljavaated tulevikuks. „Rääkides Eestist ja põlevkivisektori tulevikust, on oluline, et kaasatud on kõik osapooled, keda see teema puudutab – nii põlevkivisektori töötajad kui Ida-Virumaa elanikud. Kui soovime edukalt liikuda seatud riiklike ja Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise suunas, peame mõistma, mida muutus endaga kaasa toob ning millised on leevendus- ning ümberkujundamismeetmed, mis on sobilikud ja vajalikud Ida-Virumaa tulevikku ja arengut silmas pidades“. Sarnastes olukordades olevate regioonidega ühiselt probleeme, muresid ja lahendusi analüüsides ei ole alati vaja jalgratast leiutada. „Hea on olemasolevaid kogemusi ja teadmisi teineteisele edasi anda ja vajadusel ka koos lahendusi leida“ täpsustas Denks.

Neli aastat kestva projekti avalöök anti 12. ja 13. mail 2020 toimunud digitaalsel kohtumisel, kus osales 30 teadlast ja partnerorganisatsioonide esindajat kaheksast riigist. Projekti rahastab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooniprogramm Horizon 2020 (grant nr 884539). 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta