Hurel Korporatsiooni teadlased tegid avastuse, mis on oluliseks sammuks allergiakatsete lõpetamiseks loomadel.

Koostöös kosmeetikafirma L'Orealiga leidsid teadlased alternatiivi, kus kasutatakse mikrovedelik-kiipe. Kuigi kiibi kommertskasutamiseks peab tegema arendustööd, peavad teadlased avastust tähtsaks sammuks allergiakatsete lõpetamiseks loomadel.

Hureli juhi Robert Freedmani sõnade kohaselt on avastatud meetod kulukatest loomkatsetest tunduvalt odavam  ja ühe seadme kasutamine võib päästa 25 looma elu. Väikeloomadel testimine võib ulatuda kuni 1000 dollarini looma kohta, kuid katsed kiipidega peaks näitama palju väiksemaid kulusid. Samuti kasvab poliitiline surve loomkatsete lõpetamiseks, eriti Euroopas, kus  keeld loomkatseid kasutavate kosmeetikatoodete müügiks jõustub aastal 2013.

Freedman lausub: "Kui oleme piisavalt targad minemaks Kuule, peaksime olema ka küllalt intelligentsed kemikaalide testimiseks teistele olenditele haiget tegemata."

Chad Sandusky, Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee (PCRM) teadusuuringute ja toksikoloogia osakonna juhataja, ütleb, et nahaallergia katseteks kasutatavate loomade arvu on keeruline määrata. Ameerika Ühendriikide Loomakaitse Aktiga ei ole tagatud näriliste heaolu ja seetõttu ei ole valitsusele vaja esitada loomade kasutamisega seotud aruandeid. Sandusky väidab, et hinnanguliselt kasutatakse allergiatestides vähemalt 10 000 looma aastas.

Elus loomadega tehtavate katsete korral läbivad dentriitrakud lümfivedeliku kaudu naha, jõudes lümfisõlme, kus need käivitavad allergilise refleksi. Katses vaadatakse väliseid allergiareaktsioone, näiteks nahaärrituvust.

Hureli katsed, mis ei nõua loomade kasutamist, jäljendavad naha ja lümfisüsteemi vahelist toimet vastusena kemikaalile.  Kiibi ehitamiseks kasvatatakse rakke tehislikus lümfisõlmes, mis asub kultiveeritud inimrakkudest koosneva naha lähedal. Tehislik lümfisõlm ühendatakse nahaga keemilise gradiendiga täidetud mikrovedeliksüsteemi kaudu.
Kiibi katsetamiseks asetatakse see tehisnahaga kontakti. Kui esineb allergiline reaktsioon, läbivad dendriitrakud kunstliku lümfisõlme vastusena keemilisele gradiendile ja  stimuleerivad T-rakke.

Allergiareaktsiooni mõõtmine on veel arendusjärgus, kuid Freeman ootab valmis prototüübi valmimist 2011.a lõpuks. Eesmärk on saada toode turule, et tulla vastu kosmeetikaettevõtete vajadusele leida alternatiiv aastaks 2013.
Sandusky märgib, et lõplikult valmis Hureli katse võib kaasa tuua selge teadusliku eelise loomkatsete ees: see lõpetaks olukorra, kus loomkatsete tulemusi proovitakse teisendada inimestele.  "Hureli lähenemine on tekitanud minus suurt huvi, " lausub Sandusky. "Meile meeldiks väga, kui see ettevõtmine tõeliselt õnnestuks."

Sammhaaval: pildiseeria näitab dendriitrakkude liikumist läbi keemilise gradiendi. Teadlased peavad tegema veel töötama tehisnaha ja lümfisõlmega ning saama komponendid koos tööle.

Vaata ka videot.


Allikas: http://www.technologyreview.com/biomedicine/24384/

Sarnased artiklid