“Eelnõu kohaselt oleks taastuvenergia toetuse saamise õigus tagatud üksnes sellistele tuuleenergia tootjatele, kel seisuga 15.07.2012 on kas tootmisseadme ehitamiseks väljastatud ehitusluba või siis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõusolek osaleda projektis kaasrahastajana,” selgitas Senkel. “Eelnõu teenib üksnes praegusel ajal juba elektrit tootvate ettevõtete omanikke ning sisuliselt välistab Eestis uute tuuleelektrijaamade rajamise. Kõige kurvem on see, et sisuliselt tuleb korstnasse kirjutatada ettevõtjate poolt mitmetesse tuuleparkidesse ettevalmistusfaasis juba tehtud investeeringud,” kinnitas Senkel, kelle esindatav seltsing ühendab 77% Eestis töötavatest ja rajamisel olevatest tuuleenergiaparkidest koguvõimsusega kuni 1560 MW.

Tuuleenergia Ühendus ei ole Senkeli sõnul rahul, et MKM kirjutab seadust tuulenergeetika turuosaliste enamuse arvamust isegi küsimata, rääkimata dialoogist, mida võiks ministeeriumilt ja valitsuselt eeldada taolise energeetika tulevikku oluliselt mõjutava seaduse loomisel.

Investeerimisotsuse tegemise kontekstis on kõigi taastuvenergia liikide puhul oluline võrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimise aeg ning just seda tuleb arvestada toetusõigusliku elektri koguse kindlaksmääramisel. “Eelnõud tuleks muuta selliselt, et taastuvenergia toetuste saamine oleks tagatud kõigile tuuleenergia tootjatele, kellel hiljemalt 15. juuliks 2012.a. oli sõlmitud liitumisleping võrguettevõtjaga,” sõnastas Senkel ühenduse poolt MKMile esitatud parandusettepaneku.

Ühendus hõlmab nii praeguseid elektritootjaid kui rajamisel olevaid tuuleparke, mille kohta on Elering põhivõrguettevõtjana langetanud otsuse nad Eesti elektrisüsteemiga liita. Eleringiga sõlmitud liitumislepinguga on tuuleparkide rajajad võtnud väga suured kohustused ning nende täitmine nõuab suuri investeeringuid juba enne, kui algab projekti teostamise ehituslik faas kohaliku omavalitsuse antava ehitusloa alusel.

Senkel toob näitena välja, et ühe konkreetse arendamisel oleva tuulepargi liitumistasu ilma käibemaksuta on 10 miljonit eurot, mis kuulub 20 % ulatuses tasumisele pärast liitumislepingu sõlmimist ning täiendava 50 % ulatuses juba enne võrguettevõtja poolt liitumispunkti rajamise alustamist. “Eeltoodust nähtub, et tuulepargi arendaja peab täiesti reaalseid suuremahulisi kulusid kandma tunduvalt varem kui tavapäraselt algab tuulikute endi püstitamine ning iseenesest mõistetavalt eelneb selliseid kohustusi ette nägeva liitumislepingu sõlmimisele põhjalikult kaalutud investeerimisotsus,” rääkis ta.

Tuuleenergia Ühendus koondab endas Eesti Vabariigi tuuleenergia tootjaid ja arendajaid, kelle ühiseks eesmärgiks on aidata kaasa tuuleenergia edasisele arengule Eesti Vabariigis ning on ellu viimas pikajalist arengukava, et ehitada valmis kogu planeeritav võimsus ajavahemikul 2013 – 2030.

Seltsingusse kuuluvad Päite-Vaivina Tuulepark (võimsusega 75 MW, OÜ Est Wind Power, OÜ Adepte osalusega äriühing); Varja Tuulepark (kavandatava võimsusega kuni 150 MW, OÜ Raisner, OÜ Adepte osalusega äriühing); Nasva Sadama Tuulepark (võimsusega 4,3MW, AS Baltic Workboats); Aidu Tuulepark (võimsusega 100 MW, Kindel Vara OÜ); Sauga Tuulepark (võimsusega kuni 150 MW, Eurowind OÜ); Võiküla Tuulepark (võimsusega 11 MW, Estwind Energy OÜ); Salme Tuulepark (võimsusega 5,2 MW, Eesti Elekter AS); Eesti Tuuleelektrijaam I - Vaivara Tuulepark (võimsusega kuni 500 MW, Roheline Elekter AS); Eesti Tuuleelektrijaam II - Sirgala Tuulepark (võimsusega kuni 500 MW, Roheline Elekter AS); Sõrve Tuulepark (võimsusega 0,7 MW, Meritreid OÜ); Paikuse Tuulepark (15,9 MW, Elektri Energia AS) Aseri Kestla-Kõrkküla Tuulepark (15 MW, Alikonte OÜ); Purtse Tuulepark (30 MW, Alikonte OÜ); Sikassaare Tuulepark (1,5MW, Stacey OÜ) ja Aburi Tuulik (1,8 MW, Green Electric OÜ).