Kiviviske kaugusel Tartu Raekoja platsist, Rüütli tänaval asub Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, mille käekäiku on Tuulike Mänd juba seitse aastat oma südameasjaks pidanud. Uurisime Tuulikeselt, miks vabatahtlik töö inimestele oluline võiks olla.

Miks on vabatahtlike teema Sinu jaoks oluline? 

Mind köidab aktiivse kodaniku kontseptsioon – arusaamine, et võime ja saame ise oma elu korraldada ning paremaks muuta, et paljud asjad sõltuvad meist endist.  

Kuidas sattusid vabatahtlike teemaga tegelema?

Jõudsin vabatahtliku tegevuse teema juurde nii, nagu paljud inimesed oma tööde ja tegemiste juurde jõuavad – juhuste ja asjaolude kokkulangemise ning võimaluste avanemise tulemusel.  

Lugu iseenesest on selline, et kui 1997. aastal kolmandas sektoris tööle asusin, siis kodanikuühiskond praktiliselt puudus minu maailmakaardilt. Parema pildi saamiseks käisin kohe alguses Poolas ühenduste konverentsil, kus vabatahtlikud olid korraldamisel abiks – võtsid külalisi vastu, jagasid materjale, aitasid vaba aega sisustada ning tutvustasid Gdanski linna. Kõik see tundus väga põnev, vabatahtlikud näisid oma tegevust nautivat ja nende silmad särasid.  

Kui Peipsi Koostöö Keskus, kus tol ajal töötasin, hakkas Tartus vabatahtlikku tegevust edendama, siis olin esialgu lapsega kodus. Tööle tagasi pöördudes sattusin selle teemaga tegelema ning tundsin ära, et see huvitab mind sügavamalt. 2002. aastal asutasime koos mõttekaaslastega mittetulundusühingu, mis täna kannab nime Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (VTA). 

Kas Sa oled ise ka vabatahtlik olnud?

Ise olen vabatahtlikuna osalenud mõnede hoolekogude, töögruppide ja võrgustike töös ning VTA juhtimises, samuti hallanud e-posti infoliste. Pere ja töökaaslastega koos osalesin Teeme Ära koristusaktsioonil ja mõttetalgutel. Hetkel ma regulaarselt vabatahtlikuna ei tegutse, sest kodu ja töö kõrvalt ei jää selleks aega. 

Kuidas saadakse vabatahtlikuks?  

Kõigepealt tuleb läbi mõelda, milline on südamelähedane teema või valdkond, kus tahaks kaasa lüüa ja oma panust anda. Kuna lisaks tahtmisele on vaja ka aega, siis tasub kaaluda, milline see ajahulk olla võiks.  

Seejärel saate otsida kellegi, kes antud valdkonnas juba tegutseb ja vabatahtlikke kaasab, näiteks mõne ühenduse või võrgustiku. Kui aga kedagi leida ei õnnestu, siis on võimalik asi ise käsile võtta ja teisi kaasama hakata.  

Täpsemaid nõuandeid leiab näiteks Vabatahtlike Väravast www.vabatahtlikud.ee, noorteportaalist NIP www.nip.ee või Rajaleidja kodulehelt www.rajaleidja.ee. 

Kellele Sinu meelest on suunatud Vabatahtlike Värav?  

Vabatahtlike Värav on mõeldud kõigile, kes vabatahtliku tegevuse vastu huvi tunnevad.

Seal on selle valdkonna kohta nii kõikvõimalikku üldist informatsiooni kui ka põhjalikke uuringutulemusi. Vabatahtlikud saavad väravast ideid ja leiavad võimalusi tegutsemiseks, organisatsioonid saavad kuulutuste abil vabatahtlikke oma tegemistesse appi värvata. Avaldame uudiseid, infot sündmuste kohta ja viiteid tegijatele, samuti praktilisi juhendmaterjale ja käsiraamatuid.  

Vabatahtlike Värav täieneb pidevalt ning lähemal ajal on plaanis muuta selle kaustamist mugavamaks. Ava värav, leia võimalus! 

Mida vabatahtlikuks olemine annab? Kas see on kogemuste omandamise vorm, heategevuse vorm või hoopis midagi muud? 

Vabatahtlikkus on põhimõte – kui inimesed on valmis midagi teistele ja ühiskonnale kasulikku tegema, ilma selle eest rahalist tasu saamata, siis ongi tegemist vabatahtliku tegevusega. See põhimõte kehtib kõikvõimalikes valdkondades ja ettevõtmistes ning seepärast on vabatahtlik tegevus ja kasu, mida vabatahtlikud ise sellest saavad, väga mitmekesised.

Kõige üldisemalt võib välja tuua, et vabatahtlikud soovivad: 

  • midagi konkreetset ära teha, kasulik olla ja teisi aidata, tunda sellest kõigest rõõmu ja saada ka tunnustust;

  • kohtuda ja suhelda teistega ja luua kontakte, mis muuseas võivad tulevikus igati kaulikuks osutuda, näiteks huvitava töö leidmisel;

  • areneda ja kasvada, uusi teadmisi ja kogemusi saada, samas olemasolevaid jagada;

  • midagi uut järele proovida, näiteks mõnda üritust korraldada või ennast juhina proovile panna, aga võib-olla vahelduseks midagi enda jaoks hoopis tavapäratut ja rutiinivaba teha ning lihtsalt lõbusalt aega veeta;

  • mõttekaaslasi leida ja teatud seltskonda kuuluda;

  • vastutust võtta ja mõju avaldada.

See nimekiri pole kindlasti ammendav. Vabatahtlike Väravas on avaldatud vabatahtlike lood, kust saab täpsemalt lugeda, mida nad ise asjast arvavad ja mida vabatahtlikuna tegutsemine neile pakkunud on. 

Mida kujutab endast vabatahtliku pass? 

Vabatahtliku pass on mõeldud kõigile, kes soovivad oma vabatahtliku tegevuse käigus omandatud oskused ja kogemused üles tähendada. Ennekõike oleme mõelnud, et vabatahtliku pass lisatakse CV juurde. Samas võib seda julgelt kasutada oma arengu planeerimisel ja organisatsiooni juures vabatahtlikuna tegutsedes endale eesmärkide püstitamisel. 

Vabatahtliku pass on kõigile vabalt kättesaadav, ega pole kellelegi kohustuslik. Selle täitmise üle arvestust ei peeta. 

Öeldakse, et Eesti seisab suurte muutuste lävel. Mis Sa arvad, millised võiksid või peaksid need muutused olema?  

Ma loodan, et ühe asjana tuleb juurde kodanikualgatust. Kriitikat ja kirumist on saanud päris palju, kuid kritiseeritavate jaoks kipub see tihti olema kui hane selga vesi. Koerad hauguvad ja karavanid lähevad ikka edasi. Mulle tundub, et tegelikke lahendusi soovides ja otsides teevad inimesed üha rohkem ise ära ja seisavad enda eest, alustades pisiasjadest ja lõpetades oma elustiili muutmisega. Usaldan inimeste praktilist meelt. Eestlased on väga abivalmid, rõõmsad ja toredad inimesed, kellele meeldib üksteist toetada ja tunnustada.  

Suuremad muudatused algavad aga igaühest enesest. Seepärast püüan rohkem vaadata enda sisse ja teha seda, mis tõesti minu võimuses ja loodan, et seda teevad ka teised. 

Mis Sind elus edasi tegutsema innustab? On Sul mõni oma nipp, mis positiivseks aitab jääda?

Nippi ei ole. Mul on väga vedanud – olen loomult optimistlik. See ei tähenda, et ma olen alati rõõmus, ega virise kunagi. Pigem väljendub see elutahtes ja selles, et rasketel hetkedel hakkan lahendusi otsima. Samuti püüan kõiges leida midagi head – see muudab elu lihtsamaks ja rõõmsamaks.  

Olen tähele pannud, et enamasti tekivad igasugused jamad siis, kui inimesed on väsinud. Seepärast, kui tahame, et kõik läheks võimalikult hästi, siis peame oma seisundi ja meeleolu eest hoolt kandma, näiteks piisavalt puhkama. 

Rõõmu teeb suhtlemine ja tegutsemine koos sarnaselt mõtlevate inimestega, kellega me justkui „räägime ühte keelt“. Selles osas on mul jälle õnne olnud ja olen kohanud väga palju toredaid inimesi. Vahel tuleb aga tööalaselt suhelda ka üsna erinevate inimestega. Siis on mõistlik endale aru anda, et enamasti me ei suuda teiste loomust või maailmavaadet muuta. Kui mõnda aega on tulutult proovitud, siis tuleb järele jätta ja muid lahendusi otsida.  

Milline elu on Sinu jaoks hea ja terviklik elu? 

Tajun elu protsessina ja seepärast leian, et inimesed peaksid seda küsimust endale pidevalt esitama ning seejärel oma tegudes parema poole püüdlema. Kusjuures „parem“ ei tähenda sugugi alati rohkemat, suuremat, kiiremini jne. Vahel võib „parem“ olla hoopis lihtsam ja rahulikum elu. See, mis ühe jaoks on hea, ei pruugi olla seda teise jaoks. Kõik sõltub lähtepositsioonist ja asjaoludest. Niipea, kui midagi saavutame, liigub maailm edasi ning meil tuleb uuesti endalt küsida, milline on hea ja terviklik elu. Ühesõnaga, mulle tundub oluline otsida, püüelda ja paindlik olla. Ma ei oska kirjeldada head elu kui seisundit. 

Kas Sul on mõni unistus, mis ootab teoks tegemist? 

Mul ei ole praegu ühtegi suurt ja erilist unistust. Olen viimastel aastatel palju tööd rüganud, nüüd tahan vahelduseks elu natuke rahulikumalt võtta ja pisut rohkem aega endale pühendada. VTA-s on meil väga tore meeskond ja see võimaldab kõigi tööaega paindlikult sättida. Mul on huvitav töö ja soovin seda kindlasti edasi teha. Perega korrastame vähehaaval ka kodu. Me pole laenu võtnud, kõik tahab alles tegemist. Lõppkokkuvõttes tundubki nii parem, sest siis on kogu aeg piisavalt unistusi, mida teoks teha. 

Tuulike Mänd on viimased seitse aastat Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuses juhtinud nii projekte kui ka ühingut. Tema koordineerida on kodanikualgatuse toetamise arengukavas vabatahtliku tegevuse edendamiseks planeeritu elluviimine. Lisaks on ta vabatahtlike kaasamise ja juhtimise koolitaja. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit omistas Tuulikesele tema tegevuse eest 2008. aasta missiooniinimese tiitli.

Intervjuu on tehtud Terve Elu kalender 2010 jaoks.

Sarnased artiklid