Keskkonnaagentuur küsis Virumaa elanikelt, kui palju nad on viimase aasta jooksul püüdnud oma kodukandi vooluveekogudes kala, supelnud, jalutanud või niisama aega veetnud. Uuringu eesmärk oli teada saada, milline on erinevate Virumaa veekogude puhkemajanduslik kasutatavus.

„Mida paremas looduslikus seisundis on meie veekogud, seda eeldatavalt suurem on ka nende veekogude puhkemajanduslik potentsiaal ehk need pakuvad rohkem kultuurilisi ökosüsteemiteenuseid,“ selgitas uuringu läbiviimist juhtinud Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist Marko Vainu.

Virumaa elanikke küsitleti projektis Life IP CleanEST, kus viiakse ellu mitmeid veekogude looduslikku seisundit parandavaid tegevusi, mille käigus taastatakse muu hulgas kalade rändevõimalusi ja jõelisi elupaiku, eemaldatakse jääkreostust ja juurutatakse põllumajandusliku hajureostuse piiramise praktikaid.

Keskkonnaagentuur uuris kokku Virumaa 12 veekogu: Alajõgi, Erra, Kohtla, Kunda, Loobu, Pada, Purtse, Selja, Sõmeru ja Võsu jõgi ning Udriku ja Soolikaoja. Tegemist on veekogudega, mis on projektis Life IP CleanEST ökosüsteemiteenuste kaardistamiseks välja valitud, sest tegevuste tulemusena toimuvad nendel veekogudel eeldatavasti muutused nii ökosüsteemiteenuste pakkumises kui tarbimises.

Uuringust selgus, et virumaalaste jaoks on kala püüdmiseks kõige populaarsemad kohad Kunda, Loobu ja Purtse jõgi ning kõige vähem populaarsemad Kohtla ja Erra jõgi ning Udriku oja.

Vainu  sõnul on kalapüük kindlasti aktiivsem just nendel jõgedel, kus on võimalik saada nn vääriskala, nagu näiteks jõeforelli, lõhet ja meriforelli. „Loobu ja Kunda on näiteks väga head forellijõed, kuna nad on laiad ja seal on palju sobilikke püügikohti. Purtse jõgi on aga ajalooliselt olnud üks parimaid lõhejõgesid Eestis, mille elustik oli sisuliselt väljasurnud, ent nüüd hakanud tasapisi taastuma, “ kommenteeris Vainu.

Suplemise poolest on aga samuti esikolmikus Kunda, Purtse ja Loobu jõgi. Kui Kunda jõe puhul satuvad inimesed Kunda rannas puhates ujuma peamiselt jõesuudmesse, siis Purtse jõe puhul toodi populaarseimate kohtadena lisaks suudmele välja ka Püssi paisjärv ja Maidla küla, Loobu jõel aga Kadrina ja Loobu paisjärved.

Ka jõe kaldal jalutajate ja matkajate hulgas on kõige populaarsem Kunda jõgi. Järgneb Purtse jõgi ja Rakvere linnas voolav Soolikaoja. Kõige vähem jalutajaid ja matkajaid satub Udriku oja ning Sõmeru ja Erra jõe äärde.

Jõgede ääres lihtsalt puhkamise, näiteks piknikupidamise, poolest on taas kõige menukamad Kunda, Purtse ja Loobu jõed. Tihedalt Loobu kannul on Soolikaoja. Kõige vähem käiakse passiivselt puhkamas Udriku oja ning Kohtla ja Erra jõe ääres.

Küsitlus valmis projekti LIFE IP CleanEST käigus, sellele vastas kokku 8320 inimest, mis moodustab ligi 8% piirkonna täisealisest elanikkonnast. Valimi moodustasid Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa (v.a. Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn) ning Harjumaa Loksa linna ja Kuusalu valla elanikud. Tulemusi kasutatakse vooluveekogude ökosüsteemiteenuste tarbimise hindamiseks.

Keskkonnaagentuur tegeleb projektis Eesti veekogude ökosüsteemiteenuste hindamise metoodika väljaarendamise ja rakendamisega. Selle kohta, mis on ökosüsteemiteenused, saab täpsemalt lugeda siit. Lisaks ökosüsteemiteenustele tegeleb Keskkonnaagentuur projektis Life IP CleanEST ka rändetakistuste eemaldamise ja jõeliste elupaikade taastamisega.

Projekti kohta lisainfo: lifecleanest.ee

Projekt Life IP CleanEST kestab 2028. aastani. Selleks, et jälgida kas või kuidas tööde tulemusel nende veekogude kasutatavus muutub ja suureneb, viiakse analoogne küsitlus läbi ka 2023. ja 2027. aastal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta