11. juunist 22. juunini reisisid Bioneeri toimetajad Katrin ja Janek Jõgisaar ratastel mööda Pärnu-, Lääne- ja Saaremaad. Reisi jooksul rääkisid ratturid inimestega tuueleenergiast ja kogusid tuulepärimust. Pärnumaal reisi alustades, saime üsna kiirelt selgeks, et mandril võõraid kõnetajaid peljatakse. Kõige lihtsam viis inimestega jutule saamiseks oli külastada kohalikke külapoode või kohvikuid. Saarte peal olid inimesed avatumad, jutule sai igal pool, paraku mitte kõik ei teadnud vastuseid meie küsimustele. 

Bioneerid uurisid  inimestelt, kas piirkonnas on mõni veski, kuidas suhtutakse tuuleenergiasse, kas teatakse mõnda ütlust, lugu või murdesõna tuulikute või tuule kohta. Kokku küsitleti ligikaudu sadat inimest. Osades Saaremaa piirkondades reisides (nt Harilaiu kandis) kohtuti ainult turistidega, kohalikke tabada ei õnnestunudki.

Tuuleparke pooldatakse, aga neid ei taheta oma tagaaeda

Need inimesed, kes tänapäevaste tuuleparkidega otseselt seotud ei olnud, suhtusid reeglina tuuleenergiasse positiivselt. Samas ei osatud täpsemalt öelda, milles see positiivne suhtumine  seisneb.

Kui ratturid jõudsid piirkondadesse, kus olid tuulepargid planeerimisjärgus (nt Audru vallas), avaldati mitmel korral arvamust, et pargid võiksid olla kuskil mujal, kasvõi Ida-Eestis, peaasi, et nad ei oleks arvaja kodu lähedal. Muretseti ka lindude ja nahkhiirte heaolu pärast.

Enamik inimesi, kellega reisi jooksul räägiti, leidsid, et põlevkivienergia tootmine pole hea lahendus. Samas polnud paljud valmis elama energiatootmise piirkonnas.

Hanila vallas, kus juba on palju tuulegeneraatoreid, kohati hoopis teistsugust suhtumist. Kohalikke häirib Kurevere kaevandus oluliselt enam kui tuugenid. Tuulegeneraatorite häälega harjub, öeldi ratturitele korduvalt. Vaid üks tuugenitest olevat Virtsus ehitatud majadele liiga lähedale. Mõned kohalikud kiitsid tuuleparke kui turismiobjekte.

Nii Muhu- kui Saaremaal said ratturid korduvalt vastuseks, et tuuleenergia on ebameeldiv teema, kuna piirkonnas tuulegeneraatoritega tegelev tuntud perekond viib oma käitumisega terve valdkonna mainet alla. Kuressaares öeldi bioneeridele mitmel korral, et saarlastel pole vaja tuulepärimust välja mõeldagi. Neil on selleks tuule ja mootori jõul lendavad kohalikud kangelased.

Saare- ja Muhumaal muretseti ka harjumuspärase maastiku säilimise pärast.

Tuul loob kombeid ja muusikat

Pärimus, mida reisi jooksul koguti, oli nii sõnaline kui tegevuste põhine. Muusikalise  tuulepärimuse leidsid  bioneerid Kõmsi lähedalt Ranna Rantšost. 12. juunil toimus talus abikaasade Kristiina Ehini ja Silver Sepa ühiskontsert. Kristiina luges katkeid oma raamatust "Paleontoloogi päevaraamat" ja Silver laulis lugusid oma värskelt plaadilt.

FOTO: Ka kontserdikülastajad said proovida tuulehääle tegemist.

Kontserdil tutvustati rahvale ka üht elektriinstallatsioonitorust tehtud nimetut pilli, mis tegi keerutades tuuleiili häält. Silver Sepp ütles Bioneerile, et tema poolest võib see pill ka tuulepill olla, kui inimesed seda nii nimetada soovivad.

Kuna üritus toimus päikeseloojangu aegu, võtsid inimesed endale ümber salle ja suurrätikuid. Ühel hetkel hakkas keegi kontserdil viibijatest sääskede peletamiseks salli nurgaga keerutama. Nipp võeti kiiresti ja spontaanselt üle. Järgmisel hetkel keerutasid salli, räti ja tekinurki pea kõik, kellel selleks võimalus oli. Plats oli inimtuulikuid täis. Uus lahendus oligi sündinud.

Tuuleveskid on Saare ja Muhumaa lahutamatuks osaks. Tuuleveskit kasutati motiivina kõikvõimalikes kohtades: kaupluste ja kohvikute reklaamides, aiakujunduses, suveniiride kaunistamisel, rõivastel jne.

Suuline tuulepärimus räägib pigem tuulest ja ilmast kui tuuleenergiast

Tuule abil energia tootmine pole eestlastele veel igiomaseks saanud. Selle kohta tuli vaid paar lausungit: „Tuul oli vanasti möldri sulane, nüüd on ta energeetiku leib“ ja „Tuul on tuulikuomaniku kolmas sammas“.

Jurna turismitalu peremees Mati Tarvis rääkis bioneeridele humoorika loo, kuidas tuuleenergia on muutnud tema kui tuugeniomaniku maailmapilti. „Küsin nüüd hommikuti oma naiselt, kas seisab või ei seisa. Naine teab, et mõtlen hoovi peal seisvat tuulikut.“ Kui ei seisa, siis tuleb peremehe sõnutsi hea päev.

FOTO: Jurna talu peremees tuulepärimust rääkimas.

Tuulega seotud vanasõnu ja ütluseid osati nimetada mitmel pool, paraku ei teatud vanasõnade päritolu. Mitmed nooremad vastajad ütlesid otse, et vanasõnu on kuuldud koolis ja loetud lehest ilmaennustuse rubriigist.

Bioneeride tuulereisi varjutas reisiga samal ajal juhtunud traagiline õnnetus. 15. juunil uppus Abruka saarest kahe miili kaugusel jahi pardalt vette kukkunud Kaarma vallavanem Margus Mägi.  Õnnetusest ajendatuna räägiti palju tuule ja surma teemadel.

„Ega tuul korraga kahelt poolt puhu.“ (Rinsi)

„Idatuul viib kalad.“ (Orissaare)

„Kõhutuul ja taevatuul, need on ilma maksuta.“ (Varbla)

„Külva tuult, lõika tormi.“ (Kuressaare)

„Laine on tuule naine.“ (Veere)

„Loodetuul on taevaluud.“ (Kõmsi)

„Muutlik tuul, tulemas sitt ilm.“ (Kuressaare)

„Mölder elab vee ja tuulega.“ (Mustjala)

„Naise tahtmised on nagu tuul.“ (Igaküla)

„Parem kott tuult täis kui suisa tühi kott.“ (Tornimäe)

„Tuul ja meri armastavad Sõrvet. Siia enamasti halba ilma ei tooda.“ (Salme)

„Tuul kasvatab ka iseloomu.“ (Salme)

„Tuul oli meremeestele nii vaenlase, sõbra, abilise kui lohutaja eest.“ (Varbla)

„Tuul on rannainimese sõber ja vaenlane. Kõik sõltub ikka sellest, kust poolt tuul puhub,“ (Orissaare)

„Tuul räägib lihtsas keeles.“ (Kuivastu)

„Tuul toob, vesi viib.“ (Kuivastu)

„Tuul võib teha palju head, aga viia ka elusid.“ (Kuressaare)

„Tuul võtab mehe mütsi, viin mehe mõistuse.“ (Orissaare)

„Tuul võttis.“ (Pärnu)

Murdesõnu kasutatakse vähe

Saartel osati bioneeridele nimetada ka üksikuid murdesõnu, aga reaalses kõnepruugis olevat neist vähesed. „Mereaju“, „tuulemeelne“, „tuulelaev“ ja „haakrik“ olevat sõnad, mida ka päriselt päevast-päeva kasutatakse.

Haakrik - mere ja tuule aetud kraam mererannas (Leisi)

Ili – tuulehoog (Virita)

Keerandus – tuulispask (Virita)

Lehk – tuulehoog (Mustjala)

Mereaju – mere ja tuule aetud kraam mererannas (Mustjala)

Mõala – pärituult (Kihelkonna)

Nirejas – tasane tuul (Kihelkonna)

Nohkama – tuult tõstma (Virita)

Plankvaga – tuuletu meri (Koguva)

Ruhti – tuult purjedesse andma (Mustjala)

Tuulelaev – pilv (Liiva)

Tuulemeelne – kergemeelne (Leisi ja Kihelkonna)

Vint – tuul (Kihelkonna)

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta