Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) avaldas oma värskeima hinnanguaruande “Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus”. Raporti fookuses on inimeste ja looduse haavatavus kliimamuutustele, nende muutuste mõju ning kohanemine.

Aruande koostamisel osales 270 teadlast, aluseks on enam kui 34 000 teadusartiklit ja -raportit. Esimest korda ajaloos toob IPCC välja kliimamuutuste poolt põhjustatud liikide masshukkumiste juhtumeid.

Keskkonnaagentuuri juht, IPCC kontaktisik Eestis, Taimar Ala ütleb, et värske kliimaraport toob esile ja rõhutab vajadust kiirendada kliimamuutustega kohanemist terves maailmas. Kuna globaalne soojenemine mõjutab ka Eestit, on meie jaoks oluline nende muutustega kohaneda ja kliimamuutusteks valmistuda. 

Kasvuhoonegaaside vähendamine

Inimtegevusest tingitud kliimamuutused, sealhulgas sagedasemad ja intensiivsemad äärmuslikud ilmastikunähtused, on juba põhjustanud laialdast ja olulist mõju loodusele ning inimestele ning on miljonitele inimestele kaasa toonud toidu- ja veepuudust. Seda kõike vaatamata suurenenud püüdlustele kliimamuutustega kohaneda.

Jätkuv soojenemine põhjustab pöördumatuid tagajärgi, sealhulgas elurikkuse vähenemist. Katastroofi saab vältida ainult kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise vähendamisega järgmistel aastakümnetel. 

Mõned piirid kohanemisele on juba käes, teised saabuvad paratamatult meie eluajal. Näiteks paljud soojavee korallid ei suuda enam muutuva kliimaga kohaneda. Jätkuv globaalne soojenemine suurendab paljusid riske kõigis eluvaldkondades, ökosüsteemides ja piirkondades ning toob kaasa tagajärgi, mis on kordades tõsisemad kui seni täheldatud.

Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutustega seotud riskid ökosüsteemidele ja inimestele kujunevad kliimaga seotud ohtude, nendega kokkupuute ja haavatavuse koosmõjul. Neid riske võimendavad ka muud inimeste põhjustatud tegurid, nagu õhu- ja veesaaste, elupaikade kvaliteedi halvenemine ja jätkusuutmatu areng.

Praegused ja varasemad sotsiaal-majanduslikud arengumudelid ning poliitilised valikud on paljudel juhtudel kaasa aidanud ökosüsteemide ja ühiskondade haavatavuse suurenemisele kliimamuutuste suhtes.

Paremad kohanemismeetmed koos ökosüsteemide tõhusama kaitse ja majandamisega võivad vähendada kliimamuutustest tulenevaid riske bioloogilisele mitmekesisusele ning inimestele kõikides piirkondades. Kohanemine peab liikuma praeguste süsteemide kohandamiselt neid ümberkujundavatele meetmetele, et tulla toime kliimamuutustega seotud riskidest tulenevate väljakutsetega.

Kliima suhtes vastupidav areng ja säästva arengu eesmärkide saavutamine nõuavad põhjalikke muudatusi sotsiaal-majanduslikes arengumustrites, mida toetab kasvuhoonegaaside kiire vähendamine. Veel on aega vältida inimtegevusest tingitud ohtlikke kliimamuutusi, püüdes järgmistel aastakümnetel kasvuhoonegaaside heitkoguseid kiiresti vähendada, kuid aeg selleks hakkab otsa saama.

Kliima ja loomad

Raport toob välja, et kliimamuutused mõjutavad ka loomade ja inimeste tervist, sealhulgas vaimset tervist. Näiteks ajalooliselt väga harva esinenud loomadelt inimestele kanduvate ja vektorkandjate kaudu levivate haiguste juhtumid Arktikas ja lähisarktilises piirkonnas on hakanud sagenema. Viimastel aastatel on ette tulnud Siberi katku puhanguid, millega kaasnes inimeste nakatumine ja põhjapõtrade masshukkumine.

Põhjuseks peetakse siin tavatult kõrgeid suviseid temperatuure, mille tulemusel sulas igikelts paljastades hukkunud loomade korjused ning vabastades ülimalt nakkava bakteri eosed.

Kliimamuutused mõjutavad ka näiteks meil levinud viigerhülgeid, kes vajavad poegimiseks jääkatte tekkimist, jäävabadel talvedel järglased hukkuvad. Taimar Ala sõnul on 20. sajandi jooksul viigerhüljeste arvukus Läänemeres langenud umbes kolmkümmend korda. „Selle langusel on mitmeid põhjuseid, millest üks on ka kehvemaks muutunud jääolud,“ lisab ta.

Soojenev kliima loob meil siin Eestis eeldused ka võõrliikide levikuks ning teatud liikide paremaks kohanemiseks. Osad neist võivad looduslikke liike ja põllukultuure vägagi negatiivselt mõjutada. „See on oht, millega peame arvestama,“ ütleb Ala. Üks näide on Lõuna-Euroopas aiataimede kahjuriks loetav ööliblikas aia-eistekedrik.

Üleujutustest tingitud kahjustused

Keskkonnaagentuuri juht toob aruandest välja neli põhilist riski Euroopale, mis võimenduvad kui ülemaailmne soojenemine ületab 1,5°C ja kliimamuutustega kohanemisse ei panustata piisavalt. „Need riskid võimenduvad veelgi, kui soojenemine ületab 3°C, seda isegi juhul, kui kohanemiseks on tehtud kõik, mis võimalik,“ selgitab ta.

Esiteks, kuumalainete esinemise sagedus ja nende intensiivsus suureneb, ühes sellega ka nende mõju inimeste ja ökosüsteemide tervisele ning elule. Põhja-Euroopas on kliimamuutustest põhjustatud kuumastress esialgu väiksem kui mujal Euroopas.

Teiseks, väheneb kuumuse ja põua koosmõju tagajärjel põllumajandustoodang. Põhja-Euroopas võib olla ka positiivseid mõjusid põllumajandusele, näiteks suureneda mõnede teraviljade saagikus ja puude kasvamiskiirus, kui ülemaailme soojenemine ei ületa 2°C. Kolmandaks, suureneb veepuudus. Neljandaks, suureneb üleujutuste mõju inimestele, majandusele ja infrastruktuurile.

„Euroopas prognoositakse, et rannikulade üleujutustest põhjustatud kahjustused suurenevad sajandi lõpuks vähemalt kümme korda. Läänemere kohta juba teame, et meretaseme tõus jääb siin alla globaalse keskmise, mis aga ei tähenda, et saame teha järeleandmisi valmisolekul. Meretaseme tõusu, tugevate tuulte ja intensiivsete sadude koosmõjul tekkivate üleujutustega peame arvestama ka meie,“ selgitab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Kliimamuutustega seotud hapnikupuuduse mõju on enamikus Euroopa vetes väike, välja arvatud poolsuletud merede puhul, nagu Läänemeri ja Must meri. Viimastes muudab soojenemine ja eutrofeerumine ökosüsteemide toimimist, vähendades kalasaaki, suurendades kahjulike vetikate õitsemist ning soodustades kõhuhaigusi tekitavate Vibrio patogeenide levikut ja vibrioosi ohtu. 

Nendes meredes on ka rannalähedased ökosüsteemid eriti tundlikud kliimamuutustele. Läänemerel suureneb tugevate ja püsivate tuulte tõenäosus, mis võib pakkuda uusi võimalusi tuuleenergia tootmiseks.

„IPCC raportid koondavad teadusinfo globaalsel ja regionaalsel tasemel. Kohaliku vaate, mis arvestab teadusfakte, meie looduse ja inimeste eripära ning võimekust, peame ise kokku panema,“ selgitab Ala. See puudutab nii kliimamuutuste loodusteaduslikku poolt ehk juba toimunud muutuste ja tulevikuprognooside täpsustamist kui ka kohanemise ja leevendamise meetmete väljatöötamist.

Värske aruande puhul on tegemist teisega kolmest IPCC kuuenda hindamistsükli põhiaruandest. Eelmise aasta augustis avaldati esimese töögrupi aruanne “Kliimamuutused 2021: loodusteaduslik alus” ja selle aasta aprilli alguses tuleb välja kolmanda töögrupi aruanne “Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste leevendamine”.

Keskkonnaagentuur on IPCC kontaktasutus Eestis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta